Читать книгу TEADVUS. Kas tahad teada, kes sa päriselt oled ja mida tegelikult suudad? - Terry D. King - Страница 5

Meie, inimesed, oleme sild reaalsuse ja kõikvõimaliku kujuteldava vahel. Kujutlusvõime on loov jõud. See, mida me tõeliselt enda kohta usume, muudab meie maailma just selliseks, nagu see on.

Albert Einstein:

„Reaalsus on vaid illusioon, kuigi väga püsiv.“

Gerald M. Edleman:

„Ajuteadusest saab uue ajastu üks peamisi aluseid. Sellest lähtuvalt hakatakse looma uusi meetodeid haiguste raviks ja ajutegevusel baseeruvaid masinaid, saadakse täiendavat infot meie loomuse ning tajumise kohta.”

Meie ajus tekib meie reaalsus – meie maailm ja kõik, mis selles on – sealhulgas tähed, sinu keha, tool, millel sa istud, ja kõik aatomid, millest need moodustuvad. Need kõik on reaalsuse projektsioonid, lausa teiselt poolt aega ja ruumi pärinevad kujutised.

Kvantfüüsika näitab selgelt, et aeg ja ruum pole tõelised. Need on illusioonid nagu enamik meie poolt tegelikkuseks peetavat.

Kuidas siis on võimalik, et aega ja ruumi tajutakse tõelisena?

Aeg ja ruum lõimitakse kogemuseks ajus. Aju on meie reaalsuse korrigeerija, mis kogub kokku sissetuleva tunnetusliku info tükid ja vormib need selleks, mida me nimetame tegelikkuseks.

Kolmemõõtmelisel tasandil eksisteerimiseks tuleb meie poolt kogetav töödelda ajus ajaks ja ruumiks, et võimaldada meil siin raskusteta elada.

Selleks toimub ajus tsenseeriv/redigeeriv protsess, seades samas meile ka piiranguid. Just see protsess hoiab meid n.ö loori taga.

Michael Talbot, „The Holographic Universe“ autor:

„Selline reaalsus, mida me tunneme, on mõnevõrra plastiline. Me kipume andma sellele struktuuri, vormi. Meie aju võtab informatsiooni vastu ja mõnikord annab vastuvõetud infole kuju. Meie poolt nähtav pole pilt, vaid meie uskumuste süsteemi põhjal pildiks muudetud vastu võetud info.”

Teadlased on hiljuti kindlaks teinud, millised on reaalsust tootvad ajupiirkonnad. Tsiteerin otse uurimusest:

„Uuringu läbiviijad on kindlaks määranud “reaalsust” loovad ajupiirkonnad ja ka selle, millest me seda illusiooni või ettekujutust luues mõtleme.”

See uurimus näitab, kuidas meeled maailma tajuvad ja kuidas moonutused seejärel eemaldatakse.

Aju on tõeliselt märkimisväärne tajuorgan. See võtab vastu uskumatul hulgal infot, mille sisust me oleme teadlikud vaid osaliselt. Aju toimib mitmesuguseid reaalsuseniite kokku põimides imeliselt, andes reaalsust luues pildile viimase lihvi ja muutes selle äärmiselt tõeluse sarnaseks.

Kõike eelnevalt räägitut silmas pidades oleme läbi viinud katseid, mis on seotud alateadvuse, kaugvaatluse, kaugmõjutamise ja transdimensionaalse suhtlusega.

Veenvalt on tõestatud, et inimese õigesti fookustatud mõte suudab füüsilist massi mõjutada ja muuta. Nüüd teatakse ja mõistetakse, et tegelikult on inimese mõte vastasmõjus meie füüsilise universumiga. Oleme olnud tunnistajaks haigete vähirakkude tervendamisele ainult inimeste mõtte jõul. Oleme näinud, kuidas inimese mõistus mõjutab materiaalset maailma tuhandel moel.

Ajalooliselt on iga suurem teaduslik läbimurre alanud lihtsast ideest, mis ähvardab pea peale pöörata kõik senised tõekspidamised. „Maakera on ümmargune“ seisukohta naeruvääristati kui täiesti võimatut, kuna enamik inimesi uskus, et siis voolaks ookean planeedilt maha. Kitsa silmaringiga inimesed on alati viha välja valanud isikute peale, kes on nende jaoks mõistetamatud. On selliseid, kes loovad, ja neid, kes lammutavad. Suuri mõtlejaid on vähemus ikka kartnud.

See raamat paljastab tõelise, „mõtemõttele“, „mõistusmõistusele“ ja „mõistus-sündmusele“ reaalsuse loomise saladuse. Kaugvaatlus, -mõjutamine ja transdimensionaalne suhtlemine on osutunud kasulikeks oma varjatuse, silmatorkamatuse ja seadusliku määratluse puudumise tõttu. See põhjalikel uuringutel põhinev raamat on kirjutatud lugejasõbralikus vormis ja kirjeldab sooritatud eksperimente kaasahaaravalt. Siia kogutu näitab, mida me suudame saavutada, kui ületame traditsioonilisi teaduse ja vaimsuse piire. Raamat on loodud, täitmaks tühimikku tänapäevase parima teaduse ja mineviku ajatu tarkuse vahel, põimides need kaks kokku meie elu ja loovuse paremaks mõistmiseks.