Оглавление
Thomas Salumets. Kujuneda sunnita. Mõistmaks Jaan Kaplinskit
Tänuavaldused
Eessõna
SISSEJUHATUSTartust Calgary olümpiale
1. Rahutu mõttetark
2. Ära puutu seda kivi, Sisyphos
3. Meedium ei ole sõnum
4. Keha märguanded
5. Sõltuvuseigatsus
6. Väljaspool dissidentlust
7. Enesekolonisatsioon
8. Sunnita kujunemine ja kunst
Viited
Kirjandus
Отрывок из книги
Ellenile
Raamatu eestikeelne väljaanne poleks saanud teoks ilma mitme inimese suurepärase tööta. Olen eriti tänulik teose tõlkijale Kersti Undile, toimetajale Ele Süvalepale ja kujundajale Mari Kaljustele. Palju tänu ka Marek Tammele ja teistele Varraku kirjastuse töötajatele huvi eest mu raamat eesti keeles välja anda ning nende asjatundliku töö eest, mille tulemusel „Kujuneda sunnita. Mõtestades Jaan Kaplinskit” eesti lugejateni jõuab. Tuletan ühtlasi meelde, et teos on algselt kirjutatud ja avaldatud inglise keeles ning mõeldud eeskätt neile, kelle teadmised Jaan Kaplinskist ja tema päritolukultuurist ei ole kuigi suured. Kummati loodan, et ka eesti lugejad võivad leida raamatust nii mõndagi huviväärset.
.....
Kaplinski järgmised tähtsamad raamatud ilmuvad tema Tallinnaperioodil. 1973. aastal, varsti pärast seda, kui tema naine võeti üliõpilasena vastu Tallinnas asuvasse Eesti (Riiklikku) Kunstiinstituuti, otsustas pere kolida pealinna, Tiia Toometi kodulinna. Maarja, Kaplinski füüsilise puudega tütar esimesest abielust, jäi Tartusse vanaema juurde. Nora Kaplinski jäigi oma pojatütre põhiliseks hooldajaks, kuni tütarlaps sai viieteistkümneaastaseks. Mõlemad pojad, Ott-Siim (kes sündis 1970. aastal) ja Lauris (sündinud 1971), kolisid koos vanematega Tallinna. Seal sai Kaplinskist vaevatud „kirjanik-lapsehoidja” – nagu ta seda ise kirjeldab –, kes vaatas laste järele, sellal kui Tiia Toomet viibis õpingutel kunstiinstituudis.[19.] Et pere sissetulekut suurendada, töötas Kaplinski samal ajal Tallinna botaanikaaias ning avaldas esseesid ja muud proosat, sealhulgas lasteraamatuid, ja kaks luulekogu: „Ma vaatasin päikese aknasse: luulet [1958–1972]” (1976) ning aasta hiljem, 1977. aastal „Uute kivide kasvamine [luuletused 1956–1974]”, mis sai inspiratsiooni leedu kirjaniku Jonas Mekase luulest.[20.]
Selleks ajaks oli ka poeemi „Hinge tagasitulek” käsikiri trükivalmis. „Hinge tagasitulekus” saavad Kaplinski enese sõnul kokku mitu teemat: šamanistlik teekond leidmaks kaotsiläinud hinge, siis Tallinna kolimisega seotud isiklik kriis, mis äärepealt oleks lõpetanud tema abielu, ja ka eesti koloniaalajaloo vari ning soov põgeneda üksindusse.[21.] Ajavahemikus 1972–1975 loodud poeem ilmus trükis alles 1990. aastal, sest Kaplinski keeldus vastu tulemast tsensuuri nõudmistele kõrvaldada poeemist religioossed viited.
.....
