Читать книгу Alfred Neuland - Tiit Lääne - Страница 7

1895

Sünnib 10. oktoobril Valgas Juhan ja Trina Neilandi lapsena.

1899

Perekond Neiland kolib tööotsingutel Riiga, asudes elama Mathieseni tänavale.

1909

Hakkab Riia kortermajas keldris salaja ja iseseisvalt harjutama.

1910

Käib mõned korrad tõstmas ja treenimas Marsi jõustikuseltsis.

1911

Võidab Riia meistrivõistlustel kergekaalu ja püstitab esimesed Venemaa rekordid.

1913

Asub kalevlase Ernst Assmani (Aastalu) kutsel elama Peterburi.

1914

Veebruaris Riias toimuvatel Venemaa meistrivõistlustel saavutab teise koha.

Võidab esikoha Venemaa olümpial Riias, kogudes esmakordselt viie tõste kogusummas 400 kg.

Tuleb Baltimaade meistriks.

Detsembris Petrogradis peetud järgmise aasta Venemaa meistrivõistlustel tuleb teiseks.

1915

Tema nimele kuulub 11 maailmarekordit ületavat tulemust (ametlikult rekordeid veel ei fikseeritud).

1916

Tuleb Moskvas ülekaalukalt Venemaa meistriks, edestades teise koha meest, tiitlikaitsja Petr Herudzinskit enam kui saja kiloga.

1917

Teistkordselt Venemaa meister tõstmises ja köieveos Petrogradi Kalevi meeskonnaga.

Võtab Esimesest maailmasõjast osa Tsaariarmee 17. autoroodu autojuhina Kaukaasia rindel.

Jõuab tagasi Eestimaale.

1918

Tuleb esmakordselt Eesti esitõstjaks.

Võistleb esimest korda välismaal – Soomes.

Läheb koos vendade Voldemari ja Feliksiga Vabadussõtta.

1919

Võidab Tallinnas teistkordselt võistlused Eesti esitõstja tiitlile.

1920

Võidab Antwerpeni mängudel esimese eesti sportlasena olümpiakulla.

1921

Võidab esikoha Eesti meistrivõistlustel.

Asutab Valgas Vabaduse tn. 12 äri algkapitaliga 7000 marka.

1922

17. aprillil abiellub Valgas lätlanna Alvine-Aleksandra Kalniniga.

Tuleb Tallinnas esimese Eesti vabariigi sportlasena maailmameistriks.

7. novembril sünnib perre esimene poeg – Harry (langeb Punaarmee sõdurina 23. detsembril 1942 Velikije Lukis Gorzovitsa külas).

1923

Võidab esikoha Göteborgi maailmamängudel.

1924

Pariisi olümpiamängudel võidab keskkaalus endale pettumusena hõbemedali.

Tuleb viiendat ja viimast korda Eesti meistriks tõstmises.

1925

2. mail sünnib perre poeg Ringhold, kes elab käesoleva raamatu kirjastamise ajal Tallinnas Nõmmel.

1926

27. oktoobril sünnib perre kolmas poeg – Erich (sureb pärast õnnetut kukkumist 2. augustil 1933).

1927

Võistleb viimast aastat tõsiselt ja valmistub kolmandaks olümpiaks.

Saab Valga Kaitseliidu maleva spordipealikuks.

1928

Loobub olümpiavõimaluse luhtumise järel tegevspordist.

1930

Võistleb Kaitseliidu üleriigilistel võistlustel ja saavutab poolraskekaalus 290 kg.

1937

25. septembril sünnib neljas ja viimane poeg, Illar (sureb vähktõppe 1997. aastal).

1940

Äri Valgas natsionaliseeritakse ja kolib perega Jõhvi.

1941

Saksa okupatsiooni esimestel päevadel läheb perega tagasi Valka.

1943

Alustab koos olümpiatõstja Peeter Mürgiga Valgas tõstekursuste korraldamist.

1944

30. juuni olümpiapäeval austatakse teda Valgas kui Eesti esimest olümpiavõtjat.

Saab teada 23. detsembril 1942 rindel hukkunud poja Harry saatuse.

1950

Asub koos perega elama Tallinna.

1951

Alustab tõstetreenerina tööd Tallinna Kalevis.

1952

Talle omistatakse vabariikliku kategooriaga tõstekohtuniku nimetus.

1954

Külastab Kalinini oblastis Velikije Lukis Gorzovitsa külas oma poja Harry langemis- ja matmispaika.

1955

Temast saab üleliidulise kategooriaga tõstekohtunik.

1964

Ühena esimese üheksa eestlase seas saab Eesti NSV teenelise sporditegelase nimetuse.

1966

Sureb 16. novembril Tallinnas.

1995

Eestis tähistatakse suurejooneliselt Alfred Neulandi sajandat sünniaastapäeva. Valgas avatakse sel puhul skulptor Mati Karmini poolt tehtud Alfred Neulandi büst. Toimuvad esimesed temanimelised mälestusvõistlused.