Читать книгу Osvald Käpp - Tiit Lääne - Страница 8

“Sündisin 1905. aastal Tallinnas. Elasin Jakobi tänaval, Juhkentali kasarmute läheduses. Kui olin üheksa-aastane, algas maailmasõda. Seepärast meenuvad mulle lapsepõlvest kõigepealt kasakate läikivad hobused, marssivate soldatite laul ja vanematelt inimestelt kuuldud sõjajutud.”

Osvald Käpp, ajakiri Kehakultuur, veebruar 1990

“Mäletan jutte, et kui onu oli sündinud, olnud ta alguses nii tilluke, et ei paistnud lapsevoodist väljagi. Siis ei arvanud keegi, et temast selline kuulus maadleja tuleb.”

Helvi Merilai, olümpiavõitja õetütar, 2008

“Kuid meie kodu lähedal oli ka Tiigiveski plats, kus sõjaajast hoolimata käisid tulised jalgpallilahingud. Ajasin minagi omavanustega kaltsukera taga (päris pallist võis tollal ainult unistada), jooksime võidu ja hüppasime kaugust. Need olid poisikeste tavalised mängud.”

Osvald Käpp, ajakiri Kehakultuur, veebruar 1990

“Koolipoisina sai proovitud kõiki sportimisvõimalusi, mis tookord kättesaadavad – kergejõustikualad, pallimäng, võimlemine. Kes maadlema tahab hakata, peab ju igapidi osav olema. Maadlusmatile pääsesin spordiseltsi Kalev raskejõustiklaste harjutusruumis. See asus umbes samas paigas, kus ma praegu turistina elan – hotelli “Viru” kohal.”

Osvald Käpp, Spordileht, juuni 1980

“Käisin Kaarli tänaval asunud Noorte Meeste Kristlikus Ühingus võimlemas. Samas majas (seda ei ole enam alles) harjutasid ka maadlejad. Vaatasin nende rassimist sageli pealt, kuid erilist muljet nad mulle ei jätnud. Ometi sattusin hiljem kaelameeste kilda.