Читать книгу Mait Riisman - Tiit Lääne - Страница 5

Selles raamatus on pilt olümpiavõitja vastuvõtust koduses Tallinnas. Suvi 1980, Balti jaam. Veepallis olümpiavõitjaks tulnud Mait Riismani on tulnud tervitama ema, mõned sugulased, esimene treener, paar sõpra. Ja kõik.

Mitte ajad ei olnud sellised, tagasihoidlikud, vaid Moskvas õppiva Riismani kulda ei peetudki nagu omaks. Samuti kui Jüri Tarmaku olümpiavõitu Münchenis kaheksa aastat varem. Riismani sporditeest, kuulumisest impeeriumi koondisse, meistritiitlitest, Euroopa karikavõidust räägiti-kirjutati väga napilt. Jäädvustatut võib otsida tikutulega.

Nüüd öeldakse, et suhtumine ja arusaamad olid sellised. Aga kes selle suhtumise kujundasid? Inimesed meie endi keskelt.

Riismani see toona ei kõigutanud - ta liikus oma teed. Vaatamata sellele, et kogu tema sportlasekarjääri saatis julgeoleku valvas pilk. Tal hoiti kogu aeg silma peal.Kas sugulaste pattude või oma noorpõlve rumaluste pärast.

Kogu sporditee - viisteist aastat - olid tema ees suletud läänemaailma piirid. Kümme aastat ei saanud N Liidu koondise põhikoosseisu mängija ja eelolümpia parimaks veepalluriks valitud mees sõita isegi sotsialismileeri maadesse. Mängimata jäid paljud turniirid, võitmata tiitlid ja kullad.

Ei jäänud võitmata ainult üks, see peamine – olümpiakuld. Sest õnneks toimus 1980. aasta olümpia Moskvas ja oma uues kodulinnas lubati suurturniiril mängida temalgi.

Mait Riisman on vist ainus eesti sportlane, kellel õnnestus,vaatamata pikale sporditeele, osaleda ainult ühel tähtsal võistlusel ja võita sellega olümpiakuld.

Riismani saavutust on seatud ühte ritta ka Ants Antsoni, Erika Salumäega...Üks tegija, üks täht, aga see-eest kuldne.

Mõnes mõttes on see õige, ja ei ole ka. Ühest küljest on Riisman oma saavutusega tõestanud, et Eesti jaoks ka suhteliselt olematul spordialal on olnud võimalik vallutada kõige kõrgem tipp. Teisalt pole need alad enne olümpiavõitja tulekut sugugi nii tühjad ja olematud olnud. Ka veepall mitte, kus viiskümmend aastat meistreid selgitati, maavõistlusi peeti ja isegi N Liidu koondisse jõuti. Kui ei oleks olnud eelnevat, poleks sirgunud ka olümpiavõitjat.

Mait Riisman innustus veepallist ja on jäänud tänaseni oma lemmikala juurde. Ta on üks vähestest eesti spordikangelastest. Ka selles peitub Riismani erakordsus.

Tiit Lääne, raamatu koostaja