Читать книгу Mõtisklused I - Timmu Tux - Страница 7

Lihtne maamees linnas

Ma olen lihtne maamees

Pole mul “kuldseid käsi“

Olen elus ühtteist näind

Pole meister

Kuid pole ka labane „käbi“

Tean ja näen

Miskit

Vastavalt olukorda end säen

Selleks ei vaja viskit

Olen maalt tulnud linnamees

Lihtne olemiselt ja teolt

Lihtsas maailmas

Lihtsalt olemas

Ma pole tala

Hoolimata sest ei hala

Et olen väike

Ka mulle vahel paistab ilmapäike

Tuleb lihtne vihmasabin

Lihtsale mehele

Ma ei pane seda tähele

Vihma jagatakse igaühele

Kevadel kui ärkab talveunest maa

Lihtne maamees istuda paigal ei saa

Maamees linnast ruttab maale

Istutama porgandeid ja kaale

Suvi praeb ja paisutab

Maal lihtsa maamehe nahka

Linnameeski Päiksest ei jää puutumata

Linnas samuti vaja seada atra

Sügisel maamehel kuhjas toimetusi

Käed ja jalad ametis läbisegi

Kosund vili ja saak

Lukku vaja panna heinasaad

Oma kodu talvel maamehel hää

Ahju otsas vahel lesida ju hää

Puhkus tarviline vara

Majagi veidi kõpitseda vaja

Ka lihtne linnamees tuleb

Tuleb maamehele appi

Aitab korjata ja puhastada

Toitvat põllulappi

Ma olen lihtne maamees linnas

Maal on mehekäsi hinnas

Ei sest ju linngi puutumata jää

Lammas linnamehele teeb “Mää!“

Jah

Ma olen linnas

Lihtne maamees linnas

Elan siin ja raban maal

Vahel lendu viskub rihmanaal