Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Silmad lahti käik
Teadusmustrid
Elu tähendused
Mitu bioloogiat
Eesti kontsert
Tasakaaluülesanne
Paigarahva sõnum
Aru saamise vägi
Eestis toimunud bioloogiaseminare, kevad- ja suvekoole ning -praktikume on punase niidina sidunud üks traditsioon. See on hommikune silmad lahti käik, kus loodusehuvilised kohaliku ümbrusega tutvuma lähevad. Kalevi Kull on aastakümneid olnud loodusmõtet edendavate üritusesarjade üks eestvedajaid ja sageli ka hommikuste ringkäikude juht. Teoreetilise bioloogia kevadkoolide alguseks peetakse aastat 1975, ökosemiootika suveseminare on tänaseks korraldatud 17 korda. Need kokkusaamised on toimunud erinevates Eesti paikades, suurtest linnadest eemal. Ja ikka on leitud aega ka ühisteks jalutuskäikudeks kohalikus looduses.
Silmad lahti käik tähendab varast ärkamist ning päikesetõusu ajal magamiskotist välja ronimist. Üle kasteste rohumaade lonkimist, jalad märjad, ämblikuvõrgud juustes ja taimeseemned püksisäärte küljes.Vastutasuks saadakse osa varahommiku kirkast valgusest, kuuldakse linnukoori ja nähakse mõnd metskitse või rebast, kes inimsalga eest ehmunult põgeneb. Samuti kuulatakse retkejuhi lugusid kohatud loomade, taimede ja seente elust, paikkonna ökoloogiast või bioloogia ajaloost. Kalevi Kull võib siin eemaldada samblavaiba seenjuure valkjate võrsete ümbert ning paljastada mustkunstniku liigutusega juurepuntra, kus taim ja seeneniidistik on keerukaks mükoriisaks põimunud.Või pajatada pikalt, kus Jakob von Uexküll ja Alexander von Keyserling täpselt kohtusid ja mis neil teineteisele öelda oli. Retkelt tagasi, ollakse küll roidunud, kuid elamustest tulvil ning hommikuse kohvi abil päevasteks aruteludeks valmis.
.....
Üks olulisi põhimõtteid silmad lahti käikudel on olnud loodussäästlikkus. Loodusesse ei jäeta maha prügi ning teiste elusolendite elu häiritakse võimalikult vähe. Ökosemiootika suveseminaride osaks on olnud ka tähenduslik töö – traditsiooniline talutöö või puisniidu hooldamine –, inspireerituna 1999. aastal Eestis külas käinud norra ökofilosoofi Sigmund Kvaløy kirjutistest. Jätkusuutlik kultuur ja ökoloogilise Eesti võimalikkus on ka üks keskseid teemasid Kalevi Kulli eestikeelsetes tekstides. Milline peab olema inimese mõtlemine ja tegutsemine, et ta saaks olla vägivallatu nii looduse, teiste inimeste kui ka enese suhtes? Millist muutust oleks vaja konkurentsile orienteeritud ühiskonnas, et tasakaalukusele ruumi teha? Kuidas elu mõistmise püüust rõõmu tunda ning seda teistega jagada? Kalevi Kulli intuitsiooniks on siin, et progressivaade ja konfliktid iseloomustavad piiratud arusaamist ning mõtlemise edendamine ja avardumine ise võiks olla tee ökoloogiliste konfliktide lahendamiseks. Seega siis – arusaamise vägi. Kuid teiselt poolt sedastab Kalevi Kull, et sügavam mõistmine on tänapäevases teaduses ja ühiskonnas paratamatult vähemuses.
Haruldased taimed väärivad tähelepanu ja täpset teaduslikku kirjeldust, mis lubaks loodushuvilistel neid ära tunda ka esmakordsel kokkupuutel. Olgu siis ka olulisim info Kalevi Kulli kohta antud määrajatele iseloomulikul konkreetsel viisil:
.....