Отрывок из книги
Kui kassid peaksid koostama inimeste edetabeli, nii-öelda inimese tõuraamatu, siis poleks kahtlustki, et aukohal ja kõige kõrgema tuhvi peal seisaks seal kindlalt Vanem Daam.
Vanem Daam on inimkonna tippsaavutus, sealt edasi pole minna enam kuhugi. Tal on aega. Ta kurjustab harva. Ta teeb tihti pliidi peal süüa, vahel tikib või õmbleb lambi valgussõõris, ei tõuse sealt tundide viisi, tema süles võib järjest ära magada mitu und. Või noh, see oli nüüd rohkem ajalooline vanadaam. Tänapäeva Vanem Daam vaatab pigem televiisorit. Kassid on tulised televisiooni pooldajad! Teleka ees on inimene paigal. Või isegi kui teleka ees pole parajasti inimest, on seal vähemalt mõnusad tugitoolid, diivan. See, mis telekast tuleb, neisse väga ei puutu, kuigi vahel jookseb seal toredaid väikesi pallikesi, pudinaid, vudinaid, neid võib isegi korraks uurida, kuigi, jah, käpa alla ei jää sealt midagi.
.....
„Igaühel on õigus eluloole.”
Ja – nagu nende lausetega on, loed ja unustad. Aga see tuli tagasi. Ja hakkas kummitama. Korraga tundus ta nii tõene. Korraga jälle kahtlane. Sest nojah, teatavas mõttes muidugi, aga… On siiski suurmehed ja kuulsad naised, kes ajalukku oma jälje on vajutanud ja kelle biograafiaid, ükskõik kui mitmendat korda neid ka ei jutustataks (ja iga kord nii uut moodi, eks ole!) neelame me ikka põnevuse ja huviga. Need panevad meid mõtlema – inimloomuse, ajaloo, kõige üle.
.....
