Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu. Tõnu Õnnepalu maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle kauge ja üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus. Raamatut ilmestavad omaaegsed mustvalged fotod ja Paradiisi kaart.
Maad ärgu müüdagu igaveseks, sest maa on minu päralt; sest te olete ju võõrad ja majalised minu juures. 3Ms 25:23
.....
Miski väline. Kõik läinud. Kui ma oma südames nüüd Sulle mõtlen ja vaatan sinna, siis pole seal muud ju kui see hele ja erk valgus, lindude varjude nobe vilksamine üle muru. Küll neil on ikka tegemist! Ja selle juures nad nagu muud ei teegi kui laulavad.
Jah, nii ilus ja nii kiire on see pilvede libisemine üle kuuskede ja õue, vari ja valgus, elu ja aastaajad. Nii märkamatult läinud.
