Читать книгу Sünnipäevalood - Triin Soone - Страница 6

JAANUS VAIKSOO | ILLUSTRATSIOON PIRET MILDEBERG

Teele sünnipäev

Homme on Teelel sünnipäev. Ta saab kümneaastaseks. Ettevalmistused käivad täie hooga. Kogu pere toimetab. Jaagup ja Kaspar kaunistavad elutuba. Nad riputavad nööri külge vimpleid ja õhupalle. Isa ja ema tõstavad mööblit ringi. Kõigil on siis rohkem ruumi mängida ja tantsida. Artur sirgeldab rasvakriitidega suurt sünnipäevapilti.

Köögist tuleb häid lõhnu. See on Teele, kes seal küpsetab. Ta võtab ahjust välja kollase koogipõhja. Nüüd määrib ta sellele vaarikamoosi ja keerab rulli. Küll on isuäratav! Jaagup ja Kaspar tahavad tükikest maitsta. Kook ei ole veel valmis. Teele paneb mikseri tööle ja lööb kausis munakollased vahtu. „Peab vist hommikuni ootama,” kahetseb Jaagup.

Kaspar pakub vennale karamelli. Jaagup krimpsutab nina. „Parem pool muna kui tühi koor,” arvab Kaspar ja pistab kommi endale põske.

***

Isa ja ema ajavad Kaspari ning Jaagupi vaikselt üles. Teele sünnipäev on käes. Tordil on kümme küünalt. Isa käib korraks naabrite pool. Sinna on peidetud Teele kingitus. Ta tuleb tagasi suure korviga. Vahepeal on ka Artur ärganud. Väikemees ronib voodist välja ja poeb emale sülle. Nüüd hiilib kogu pere Teele tuppa. Paistab, et Teele magab veel sügavalt. Ema süütab tordil küünlad. Isa noogutab ja kõik hakkavad üheskoos laulma:

Üles, üles, unimütsid,

selga särk ja jalga püksid!

Aeg on, aeg on ärgata.

Kas siis pole märgata,

käes on sünnipäev!

Pange helisema kellad,

laulma õed ja laulma vennad,

emad-isad plaksutama,

memmed-taadid patsutama,

käes on sünnipäev!

Tekiserva raputage,

padjast sulgi saputage,

hellalt põski silitage,

kellukesi tilistage –

käes on sünnipäev!

Laulge lii ja laulge laa,

laulge tral-lal-lal-lal-laa.

Suuri trumme kõmistage,

tamburiine põristage.

Käes on sünnipäev!

„Palju õnne, Teele!” hüüab kogu pere. Teki alt ilmub välja Teele sassis pea. Ta kissitab silmi ja naeratab rõõmsalt. Ema, isa, Kaspar, Jaagup ja Artur teevad Teelele kalli-kalli. Siis tõstab isa kingitusekorvi otse voodisse. Korv liigub imelikult. Teele paotab ettevaatlikult kaant ja kilkab vaimustusest. Korvist ronib välja väike kutsikas – pisikene taksikoer. Teele on rõõmust oimetu. Ta igatses ammu endale koera. „Küll on armas!” silitab Kaspar kutsikat. Kõik lapsed tahavad kutsut katsuda. „Auh-auh, auh-auh!” korrutab Artur ja patsutab koera. Kutsikas astub teki peal mõne sammu, komistab ja tatsab edasi. Nüüd jõuab ta juba päris voodi servani. „Stopp!” kohkub Jaagup ja paneb käe ette. Kutsikas nuusutab Jaagupi kätt ning limpsib sõrmi. Lapsed lustivad ja hullavad kutsikaga. Neil on nüüd päris oma koer.