Читать книгу Metameditsiin - Trine Helgrund - Страница 6

Sissejuhatus

Selle raamatuga soovime täiendada seniseid arusaamu psühhosomaatikast. Ühtlasi soovime pakkuda inimestele, kes on saanud tõsise diagnoosi või kelle psüühiline või füüsiline seisund on kehv, võimalust näha haiguse seost oma emotsionaalse olukorraga. Sel moel esindame juba tuntud ja laialt levinud mõiste, psühhosomaatika edasiarendust.

Oluline on rõhutada, et metameditsiini seisukohast on tegemist diagnoosimise süsteemi ja emotsionaalsetele kogemustele tugineva lähenemisviisi, mitte ravimeetodiga. Me ei räägi diagnoosidest tavameditsiini mõistes, seetõttu oleme seisukohal, et kõik, kellel tekib tõsine haigus, peaksid ühendust võtma tavameditsiiniasutusega, et saada täpne diagnoos. See aitab inimesel mõista, missugused tema emotsionaalsed üleelamised on haigusega seotud, ja oma tunnetega tegeleda.

Raamatus on tõsielulood inimestest, kes on näinud seost vähidiagnoosi ja ühe või mitme šoki vahel, mida nad olid enne haigust kogenud. Nad on teinud valiku võtta endale vastutus oma elu ja tervise eest ning lahendanud konfliktid nii praktilisel kui ka emotsionaalsel tasandil, läbides seejärel loomuliku tervenemisprotsessi. Mõned on käinud läbi keerulise tee – loobunud operatsioonist, keemiaravist ja kiiritusest –, samal ajal kui teised on öelnud: palun mõlemaid. Kõigil neil on tavameditsiinile tuginevas tervishoiusüsteemis diagnoositud vähk, ometi on nad praegu hea tervise juures ning nende elu on muutunud positiivselt ja kvalitatiivselt mitmel tasandil. Keegi neist ei karda enam vähki või teistesse haigustesse „jäämist”. Nad teavad nüüd, et kui emotsionaalsel tasandil juhtub ootamatult midagi šokeerivat või dramaatilist, on hädavajalik sukelduda oma tunnetesse ja nende põhjused läbi töötada. Keegi neist ei taha anda üksikasjalikke nõuandeid, kuid oma kogemustest lähtudes soovitavad nad tegeleda emotsioonidega, hoolimata sellest, kas on valitud tavameditsiini pakutav ravi või sellest loobutud.

Kuigi selles raamatus on lood inimestest, kes on teinud ebatraditsioonilisi valikuid, ei tähenda see kaugeltki, et meil on vaid üks soovitus selle kohta, millise ravi kasuks keegi peaks otsustama. Neist lugudest on selgesti näha, et mitte keegi inimestest, kes raamatus oma lugu jutustab, pole saanud valikute tegemiseks nõuandeid ega soovitusi. Nad on teinud oma otsused ise, lähtudes veendumusest, mis neil on olnud enne või pärast metameditsiini seisukohtadega tutvumist. Me ei pea õigeks teha kellelegi ettekirjutusi, vaid arvame, et tuleb austada iga inimese valikuid, olgu tegu kas operatsiooniga nõustumise või sellest keeldumisega, keemia- või kiiritusravi valimise või sellest loobumisega. Meie arusaama järgi ei kaasne oma olukorra eest vastutuse võtmisega riski, ka ei vähenda sügavaimate tunnete tõsiselt võtmine raske haiguse korral ravi toimet. Usume, et võiksime näha rohkem häid tulemusi, muu hulgas ka vähi ravimisel, kui inimesed saaksid abi oma emotsioonidega tegelemisel. Kui arvestada asjaolu, et paljud inimesed on uuringute või tõsise diagnoosi saamise ajaks oma emotsionaalse konflikti juba lahendanud ja on seega tegelikult juba tervenemisfaasis, on selge, et suur osa neist suudaks vabaneda kurjakuulutava diagnoosiga kaasnevast hirmust. Hirmu ja ahastuse asemel võiks inimeses tärgata lootus.

Levinud arusaama kohaselt ei saa üksi arst ega terapeut anda kindlat garantiid haiguse kulgemise ja lõpptulemuse kohta. Samamoodi ei saa ka raamatu autorid anda garantiid tulemuste kohta, juhul kui keegi peaks haiguse korral valima metameditsiini tee.

Raamat ei ole mõeldud asendama arsti määratud ravi. Selle eesmärk on jagada informatsiooni kehas ja meeles toimuvatest loomulikest protsessidest.

Autorid ei kanna mingit vastutust, kui keegi raamatu andmetele tuginedes paneb endale diagnoosi ja jätab seetõttu arsti juurde minemata.

Autorite esimene kokkupuude metameditsiiniga

2006. aastal juhiti meie tähelepanu dr Hameri uurimustest inspireeritud arstide, teadlaste ja terapeutide rahvusvahelisele võrgustikule, mis hõlmab ka muude teadusvaldkondade spetsialiste.

Meie esimene kokkupuude IMMAga (International Meta-Medicine Assotiation, mis loodi 2004. aastal ja tegeleb metameditsiini tutvustamisega ning laieneb kiiresti üle kogu maailma) oli 2007. aasta kevadel, kui osalesime Los Angeleses rinnavähikonverentsil. Seal olid koos juhtiva positsiooniga inimesed maailma eri paikadest, muu hulgas palju arste nii USAst kui ka teistest riikidest. Neid ühendas sarnane arusaam tervisest ja tervenemisest. Üks konverentsil osalenud arstidest, Carl Simon-ton, on üle 40 aasta juhtinud alternatiivset vähihaigete keskust; 25 aastat tagasi andis ta välja raamatu „Sa võid uuesti terveks saada”. Peale tema oli kohale tulnud veel mitu samas keskuses töötavat arsti. Osalejate hulgas oli ka dr Christiane Northrup, kes samuti propageerib loomulikku lähenemist haigustele ja tervisele ning on raamatu „Naiste kehad – naiste tarkus” autor.

Ühes Beverly Hillsi hotellis oli galaõhtule kogunenud üle 200 inimese. Meie kolme jaoks oli oluline kohtuda IMMA presidendi Johannes Fisslingeriga, kes on selle organisatsiooni peamine eestvedaja. Saime tuttavaks ka nõukogu esimehe Richard Flookiga, kes on asutanud metameditsiiniorganisatsiooni Inglismaal. Galale oli kutsutud teisigi tuntud inimesi, kohtasime Eckhart Tollet ja filmi „What a bleep do we know!?” produtsenti William Arntzi. Nii Tolle kui ka Arntz, kes pole enam kui kahe aasta jooksul ühtegi projekti toetanud, olid nõus panustama metameditsiini arendamisse.

Sama aasta kevadel saime Saksamaal Heidelbergis tuttavaks veel ühe IMMA nõukogu liikme, dr Anton Baderiga. Koos teiste huvilistega Norrast registreerusime seminarile, kus dr Bader esines loenguga. Seminaril saime lähemalt tutvuda kompuutertomograafi piltide (CT-piltide) tõlgendamisega, mis meie arvates on metameditsiini üks põnevamaid osi. Maailmas on ainult mõni inimene, kes valdab nende ajupiltide tõlgendamise kunsti.

Heidelbergi oli kogunenud arste üle kogu maailma ning oli rõõm tõdeda, et arusaam loomulikust tervenemisest on üha laiemalt levimas.

Metameditsiinialase koolituse alustamine Norras

Selleks, et alustada Norras esimese grupi koolitust, kutsusime Rootsist Oslosse sertifitseeritud õpetaja Susanne Billanderi. Ta on alles noor, kuid sellegipoolest üks parimaid õpetajaid, keda oleme kohanud.

Meie tudengid läbisid esimestena põhjapaneva metameditsiinikursuse. Õppetöö algas kahepäevase sissejuhatava loengutsükliga, sellele järgnes 5+5päevane põhikursus. Kursuse lõpuosas esitasid tudengid õppejõu juhendamisel 50 kliendiga tehtud tööd. Viimasel viiel päeval oli üks õppejõududest dr Bader. Oli suur rõõm kuulata seda tublit arsti, kes õpetas meile loodusseadustele tugineva metameditsiini printsiipe.

Dr Hameri lugu

Inimesed on alati teadnud, et on olemas seos ootamatute, dramaatiliste ja isoleerivatena tunnetatud sündmuste ning haiguste vahel, kuid alles 1978. aastal esitas saksa arst Ryke Geerd Hamer selle väite teadusliku tõestuse ning on emotsioonide ja haiguste vahelist seost kirjeldanud oma kahes meditsiinilises teatmeteoses.

Doktor Ryke Geerd Hamer sündis 1935. aastal ja kasvas üles Saksamaal.

Pärast sisehaiguste arsti litsentsi saamist alustas ta 1972. aastal praktiseerimist koos oma abikaasa Sigrid Hameriga. Loova arstina leiutas ja patenteeris ta mitmeid meditsiinilisi abivahendeid, nagu atraumaatiline operatsiooninuga, mis lõikab 20 korda teravamalt kui žiletitera; spetsiaalne luusaag; massaažipink, mis võtab kuju keha järgi jm. Kõik need on traditsioonilises meditsiinis kasutatavad kõrgtehnoloogilised seadmed.

Hamer töötas arstina ja elas tavalist pereelu oma nelja lapse, kahe poja ja kahe tütrega, kuni sai 1978. aasta ühel augustiööl teate, et tema Itaalias viibiv poeg oli õnnetuses rängalt vigastada saanud. Dr Hamer ja tema abikaasa valvasid poja juures ööde ja päevade kaupa, kuid nelja kuu pärast suri poeg saadud vigastustesse. Pärast seda arenes mõlemal vanemal vähk – isal munandites, emal emakas. Dr Hamer mõistis, et mõlema vähi põhjuseks võisid olla poja surmaga seotud läbielamised.

Ta hakkas otsima seoseid emotsionaalsete üleelamiste ja haiguste vahel ka oma patsientide haiguslugudest, esitades neile küsimusi sündmuste kohta, mida nad olid läbi elanud enne vähidiagnoosi saamist. Pärast põhjalikku ja süstemaatilist tööd jõudis dr Hamer järeldusele, et vähki ja muid haigusi põhjustab traumaatiline šokk. Hiljem nimetas ta selle konflikti, mis vallandub ootamatult ja dramaatiliselt, käivitades kehas stressireaktsioonid – mis omakorda põhjustavad vähki ja teisi haigusi – oma poja järgi Dirk Hameri sündroomiks.

Kuni 1981. aastani uskus dr Hamer, et tema teooria hõlmab ainult vähki, kuid mõistis hiljem, et sama seos on olemas ka teiste haiguste puhul. 1981. aastal esitles ta oma avastust kolleegidele Tübingeni ülikoolis. Ta soovis, et seda testitaks patsientide peal niipea kui võimalik, et haigestunud inimesed võiksid sellest kasu saada. Kahjuks heideti seosed psüühika ja haiguste vahel dr Hameri suureks pettumuseks kõrvale lähemaid uuringuid tegemata. Kuigi Hamer oli oma töös analüüsinud tuhandete patsientide juhtumeid, ei tahtnud teised ülikoolid tema teedrajavate seisukohtade paikapidavust uurida. Sellegipoolest jätkas dr Hamer alustatut. 1978. aastal laiendas ta oma süsteemi, hõlmates viis bioloogiaalast loodusseadust. Tema väited põhinevad tähelepanekutel tuhandete patsientide juhtumitega ning kehtivad kõigi haiguste kohta.

1980. aastatest alates on püütud dr Hamerit naeruvääristada ja tema uurimusi maha vaikida. Muu hulgas on teda süüdistatud natsimeelsuses. Väide põhineb seisukohtadel, mida dr Hamer olevat esitanud juudi arstide kohta. Juhul, kui need süüdistused on õiged, on seda loomulikult raske aktsepteerida. Eelkõige solvab see rängalt natsismi julmuste all kannatanud inimesi. Mainimist vajavad ka kuuldused, nagu soovitaks dr Hamer vähi raviks kokakoolat ja jääkotte. Kõik need süüdistused on esitatud selleks, et tema uuringud avalikkuse eest varju jääksid.

Läbimurre emotsioonide ja haiguste vahelise seose tunnistamise osas tuli alles 1998. aastal, kui kaheteistkümneliikmeline arstide komisjon, mis koosnes Slovakkia Trnava Ülikooli kõrgelt hinnatud professoritest ja dotsentidest, testis dr Hameri teedrajavaid avastusi. Need uuringud kinnitasid nii dr Hameri loodusseadustealaste arusaamade paikapidavust kui ka tema väiteid olemasolevatest seostest tunnete, aju ja organite vahel.

Kasu uutest teadmistest

Selle raamatu eesmärk pole õhutada tüli ega lahkhelisid ning kaugeltki mitte diskuteerida Hameri ega teiste inimeste maailmavaate üle, vaid osutada tähelepanu metameditsiini valdkonnas tehtud avastustele ja uurimustele.

Aegade jooksul on olnud palju kuulsaid teadlasi, kelle avastuste vilju me praegu naudime, hoolimata sellest, missugune maailmavaade neil on olnud. Käesolevas raamatus oleme otsustanud dr Hameri tausta küll mainida, kuid eristame uurimused ja avastused võimalikest solvavatest väidetest. Me esitleme vaid tema meditsiiniliste uuringute tulemusi, mida on pidevalt edasi arendatud ja mis on olnud üks metameditsiini inspiratsiooniallikaid.

Metameditsiin esindab terviklikku tervisekäsitust, kus paljud meditsiinilised seisukohad on kokku põimitud. Seda võib nimetada nii holistiliseks, bioloogiliseks, kõrgemalseisvaks kui ka integratiivseks.

Arstid, kes tunnevad neid kompleksseid seoseid, innustavad oma patsiente sügavamalt mõistma oma seisundi tegelikku põhjust. Sel moel jõuavad inimesed lähemale oma bioloogilistele konfliktidele, mis vaevasid neid haiguse tekkides, ning on võimelised asuma neid lahendama. See ei tähenda, et tuleks kõrvale heita kõik tehnilised saavutused, kuid me peaksime usaldama meisse miljonite evolutsiooniaastate jooksul kodeeritud programme ning saama iseendaga uuesti üheks.