Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 144

14:1.1 (152.3) Paradiisi äärealadelt küünivad seitsme superuniversumi seespoolsete piirideni järgmised seitse ruumiolukorda ning -liikumist:

14:1.2 (152.4) 1. Paradiisiga külgnevad liikumatud keskruumi tsoonid;

14:1.3 (152.5) 2. Paradiisi kolme ning Havona seitsme ringluse päripäeva suunatud liikumine;

14:1.4 (152.6) 3. Havona ringlusi keskse universumi tumedatest gravitatsioonikehadest lahutavad suhtelise vaikuse ruumitsoonid;

14:1.5 (152.7) 4. tumedate gravitatsioonikehade sisemine, vastupäeva liikuv vöönd;

14:1.6 (152.8) 5. teine ainulaadne ruumitsoon, mis eraldab tumedate gravitatsioonikehade kaks ruumirada teineteisest;

14:1.7 (152.9) 6. tumedate gravitatsioonikehade välimine vöönd, mis liigub ümber Paradiisi päripäeva;

14:1.8 (152.10) 7. kolmas, suhteliselt vaikne ruumitsoon, mis eraldab tumedate gravitatsioonikehade välimist vööndit seitsme superuniversumi kõige seespoolsematest ringlustest.

14:1.9 (152.11) Havona üks miljard maailma on seatud seitsmesse kontsentrilisse ringlusse, mis vahetult ümbritsevad Paradiisi-satelliitide kolme ringlust. Havona kõige seesmisem ringlus hõlmab rohkem kui kolmkümmend viis miljonit maailma, kõige välisem aga enam kui kakssada nelikümmend viis miljonit; vahepealsetesse jagub neid eelmistega proportsionaalselt. Iga ringlus erineb teistest, kuid kõik nad on täiuslikult tasakaalus ja oivaliselt korraldatud ning igaüht neist läbistab Lõpmatu Vaimu eriline esindatus — üks Seitsmest Ringluste Vaimust. Muudele ülesannetele lisaks kooskõlastab iga selline mitteisikuline Vaim taevaste probleemide lahendamist kõikjal oma ringluses.

14:1.10 (153.1) Havona planetaarsed ringlused ei asetse üksteise kohal või all, vaid nende maailmad järgnevad üksteisele korrapärases lineaarses järjestuses. Keskne universum tiirleb ümber liikumatu Paradiisisaare otsekui üks mõõtmatult suur tasand, mis koosneb kümnest kontsentrilisest püsikindlaks muutunud üksusest — Paradiisi sfääride kolmest ringlusest ning seitsmest Havona maailmade ringlusest. Füüsilises mõttes kujutavad kõik Havona ja Paradiisi ringlused endast ühte ja sedasama süsteemi, see aga, et nende vahel vahet tehakse, johtub toime- ning haldamiserinevustest.

14:1.11 (153.2) Aega Paradiisis ei arvestata, keskse Saare põlisasukad hoomavad järjestikuste sündmuste kulgu loomupäraselt. Ent aja kulgemine liitub Havona ringlustega ning sealviibivate arvukate taevast ja maist päritolu olenditega. Igas Havona maailmas kehtib oma, kohalikust ringlusest määratud aeg. Mingi teatava ringluse kõikides maailmades on aasta ühepikkune, sest kõik nad tiirlevad ümber Paradiisi ühteviisi ning nende planeediaastate pikkus kahaneb, kui liikuda välisematest ringlustest seespoolsemate suunas.

14:1.12 (153.3) Lisaks Havona ringluste ajale on olemas Paradiisi-Havona standardpäev ning kehtivad veel muudki ajamäärangud, mille üle otsustatakse seitsmel Lõpmatule Vaimule kuuluval Paradiisi-satelliidil, kust need ka üldiselt teatavaks tehakse. Paradiisi-Havona standardpäev põhineb ajal, mis kulub Havona kõige sisemisemal ehk esimesel ringlusel ühe tiiru sooritamiseks ümber Paradiisisaare. Sellesse ringlusse kuuluvad sfäärid liiguvad tohutult kiiresti, siiski kulub neil oma asendi tõttu tumedate gravitatsioonikehade ning gigantse Paradiisisaare vahel orbiidi läbimiseks ligemale tuhat aastat. Kui teie silmad on kunagi jäänud peatuma ridadele: „Sest üks päev on Jumala juures nagu tuhat aastat, ja nagu vahikord öösel,” olete ise seda teadmata lugenud tõde. Paradiisi-Havona päev on täpselt seitse minutit ning kolm ja üks kaheksandik sekundit pikem kui tuhat aastat praegu Urantial kehtiva liigaasta-kalendri järgi.

14:1.13 (153.4) Kõigis seitsmes superuniversumis on see Paradiisi-Havona päev aja mõõtmise standardiks, ehkki igaühes neist kehtivad omaenese sisemised ajastandardid.

14:1.14 (153.5) Selle hiiglasliku keskse universumi äärealadel, Havona maailmade seitsmendast vööndist sootuks kaugemal, tiirleb uskumatu hulk tohutu suuri tumedaid gravitatsioonikehi. Need rohkearvulised tumedad massid on paljude omaduste poolest muudest kosmilistest kehadest sootuks erinevad, koguni nende kuju on hoopis teistsugune. Need tumedad gravitatsioonikehad ei peegelda ega neela valgust; nad ei reageeri valguse füüsilisele energiale, vaid ümbritsevad ja varjavad Havonat nii täielikult, et peidavad ta koguni kõige lähemate ajas ja ruumis asustatud universumite pilgu eest.

14:1.15 (153.6) Tumedate gravitatsioonikehade ulatusliku vööndi jagab kaheks võrdseks ellipsitaoliseks ringluseks eriline kosmose sekkumine. Sisemine vöönd tiirleb vastupäeva, väline aga päripäeva. Niisugune vastassuunaline liikumine koos tumedate kehade ebaharilikult suure massiga tasakaalustab Havona gravitatsioonivälja jõujooned sedavõrd tõhusalt, et muudab keskse universumi füüsikalises mõttes tasakaalustatud ning täiuslikult stabiliseeritud looduks.

14:1.16 (153.7) Tumedate gravitatsioonikehade sisemine ringlus on ehituselt torujas ning koosneb kolmest ringikujulisest grupeeringust. Selle ringluse ristlõige näitaks meile kolme kontsentrilist ringi, mis kõik on enam-vähem võrdse tihedusega. Tumedate gravitatsioonikehade välimine ringlus on korraldatud ristloodselt ning küünib sisemisest ringlusest kümme tuhat korda kõrgemale. Välimise ringluse vertikaalläbimõõt on tema põiksuunalisest diameetrist viiskümmend tuhat korda suurem.

14:1.17 (154.1) Nende gravitatsioonikehadest moodustuva kahe ringluse vahele jääv ruum on ainukordne—kogu ääretus kosmoses ei leidu kusagil midagi sellesarnast. Seda tsooni iseloomustab hiiglaslik üles-alla suunatud laineliikumine ning seda läbistab tundmatut liiki tohutu ulatusega energiategevus.

14:1.18 (154.2) Meie arvates ei hakka väliskosmose tasandite tulevast evolutsiooni iseloomustama mitte midagi niisugust, nagu seda on tumedad gravitatsioonikehad. Me peame seda gravitatsioonijõudusid tasakaalustavate määratute kehade vahelduva suunaga ringlevat liikumist unikaalseks kogu tervikuniversumis.