Читать книгу Urantia Raamat - Urantia Foundation - Страница 224
6. Meister-Miikaelide saatus
Оглавление21:6.1 (241.5) Arutlustes kohalike universumite seitsmeste Meister-Suveräänide olemuse või saatuse üle pole meil kellelgi õigust arvata, nagu mõistaks ta öelda autoriteetse ja lõpliku sõna, ent siiski me kõik teeme nende küsimuste kohta palju mitmesuguseid oletusi. Meile on õpetatud, et iga Paradiisi-Miikael on oma päritolu moodustava kahese jumaluskontseptsiooni absoluut, ning me usume seda, sest nii kehastab ta Kõikse Isa ja Igavese Poja lõpmatuse tegelikke faase. Täieliku lõpmatusega peavad Miikaelid seisma osalises suhtes, ent lõpmatuse selle osaga, mis nende päritoluga seostub, on nad ilmselt absoluutses suhtes. Kui me aga praegusel universumiajastul nende tööd jälgime, siis ei õnnestu meil täheldada mitte midagi, mis piiritletust kõrgemale ulatuks: kõik eeldatavalt olemasolevad, piiritletu taset ületavad võimed peaksid niisiis olema varjatud ning esialgu veel ilmutumata.
21:6.2 (242.1) Olendina annetumise elujärgu lõpetamine ning tõus ülimasse universumisuveräänsusse peab märkima Miikaeli piiritletud tegutsemisvõimete täielikku vabanemist, millega käib kaasas piiritletud taset ületava teenistusliku suutlikkuse ilmnemine. Märkame ju sellega seoses, et seesuguste Meister-Poegade võime uut liiki olendeid luua on nüüd piiratud ja kahtlemata muutis säärase piirangu vajalikuks nende piiritletu taset ületava potentsiaali vabanemine.
21:6.3 (242.2) Ülimalt tõenäoline, et need avaldumata loojavõimed jäävadki kogu käesoleva universumiajastu vältel varju. Ent usume, et ükskord kauges tulevikus, praegu veel kujunevates väliskosmose universumites võib seitsmekordse Meister-Poja ja seitsmenda astme Loova Vaimu ühendus absoniitlikele teenistustasanditele jõuda, millega kaasneks uute asjaolude, uute tähenduste ning uute väärtuste ilmumine lõplikku universumitähtsust omavatel transtsendentsetel tasanditel.
21:6.4 (242.3) Nii, nagu Ülim Jumalus on kogemusliku teenimise läbi tegelikustumas, on iga Looja-Poeg isiklikult kätte võitmas oma äraarvamatusse olemusse peidetud paradiisliku jumalikkuse potentsiaalide teokssaamist. Urantial viibides lausus Kristus Miikael kunagi: „Mina olen tee ja tõde ja elu.” Ning me usume, et igavikus on Miikaelide saatuseks saada sõna otseses mõttes „teeks ja tõeks ja eluks” ning valgustada alati kõikide universumi-isiksuste teed, mis viib ülima jumalikkuse juurest läbi lõpliku absoniitsuse igavese jumaluslõplikkuse juurde.
21:6.5 (242.4) [Esitanud üks Uversa Tarkuse Täiustajatest.]