Eesti avastamine (Tekstikogumik varaste ungari-eesti kontaktide ajaloo juurde)
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Urmas Bereczki. Eesti avastamine (Tekstikogumik varaste ungari-eesti kontaktide ajaloo juurde)
Eessõna
Ungari leksikonid eestlastest
Pallase Suur Leksikon, 1894
Révai Suur Leksikon, 1912–1915
Esimesed eestlaste kohta kirjutatud artiklid Ungaris
György Versényi. Eestlaste ebausklikud pulmakombed
György Versényi. Eestlaste ebausklikud pulmakombed. II
György Versényi. Eestlaste ebausklikud päevad
György Versényi. Eesti rahvalauludest
Willem Ernits. Üks seni meil tundmata madjarikeelne Eesti rahwalaulude uurimine
Béla Vikár. Kalevipoeg, I laul (Saatetekst)
Béla Vikár. Harry Jannsen Ungaris
József Szinnyei. Ugri rahvad
Aladár Báni artiklid eestlastest ja eesti kultuurist
Jakob Hurt †
Edasipürgivast sugulasrahvast
Kalevipoeg
Kalevipoja juubeliks
Dorpati pidupäevad
Kalevipoja juubelil autasustatud ungari tõlkija
Eesti kirjandus
Katkend Kalevipojast (Béla Vikári tõlge)
Eesti rahva loomusest
Kõige noorem rahvaeepos
Setukesed
Eestlaste nimi
Eestlaste etnograafiline iseloomustus
Eduard Vilde
Eestlaste arheoloogiakirjandusest
Paar sõna Eesti-Madjari vahekorrast
Eesti rahvast
Eesti saartel
Jakob Hurt, Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega, väljaannud Dr. Jakob Hurt. Esimene köide. Helsingis, 1904
Salme ja tema kosilased
Bertalan Korompay † ALADÁR BÁN
Juhureisija muljed Eestist ja Soomest
Andor Kozma. Põhjamaised sugulased
Fotogalerii
Отрывок из книги
Käesoleva kogumiku pretensioonikas pealkiri nõuab mõningat selgitust. Kõigepealt olgu mainitud, et tegemist on mitmetahulise teosega. Seda võib ja tulebki käsitleda niihästi Ungari ja Eesti suhete kui ka eesti etnograafia ja folkloristika teadusloo Eestis seni tundmatute allikmaterjalide antoloogiana (1881–1920). Antud artiklid vääriksid eesti keeles avaldamist ainuüksi neid aspekte silmas pidades. Vähemalt sama oluline on nende kirjutiste väärtus aga kolmandast, suhteliselt vähe uuritud seisukohast vaadatuna: milline oli Eesti ja eestlaste kuvand välismaal (kui seda üldse oli) enne omariikluse saavutamist?
Viimasele aspektile meie raamatu pealkiri viitabki. Eestlaste ja nende kodumaa avastamisele välismaa, täpsemalt ungari teadlaste poolt. Endastmõistetavalt pole siin tegemist ei Tacituse ega ka al-Idrisi taolise oletatava või tõelise geograafilise esmakirjeldamisega, sest eestlaste etniline olemasolu oli ju maailmas juba sajandeid teada. Tegemist on siin pigem eneseteadvustamiseni jõudnud ja oma identiteeti otsivate eestlaste kui kaasaegse rahva taasavastamise ja tutvustamisega.
.....
Sellest olid meie kogumiku artiklite autorid muidugi teadlikud, samuti parasjagu Eestis käivast jõulisest venestamisest. (Informatsioon viimase kohta võis ungarlasteni jõuda ehk saksakeelse ajakirjanduse kaudu.)
Millest see huvi rahvusliku rõhumise ja keelekasutuse problemaatika vastu, kui ungarlastel endil selliseid probleeme ei olnud?
.....