Читать книгу Veinijuht. 1. osa. Hispaania - Urvo Ugandi - Страница 2

Veiniaedu – 997 000ha

Maailmas 4. veinitootja ja 7. veinitarbija

Marjasordid –

Tumedate sortide valik on lai ja palju kasvatatakse Prantsusmaa päritolu marju – Cabernet Sauvignon, Syrah, Merlot, Pinot Noir ja Malbec, Hispaania kohalikest sortidest on hinnatuim Tempranillo, lisaks veel Garnacha Tinta (Grenache Noir Prantsusmaal), Cariñena, Bobal, Monastrell, Mencía jt.

Heledatest leidub samuti Chardonnay´d ja Sauvignon Blanci, isegi Rieslingit ja Gewurztraminerit, aga kohalikud sordid on Viura, Prellada, Xarel-lo, Palomino, Verdejo, Albarińo, Godello, malvasija ja Airén. Viimane on ka ühtlasi enim kasvatatav sort, küll enamjaolt destilleerimiseks.

DO Piirkonnad – kokku on 73 DO piirkonda ja 2 DOC piirkonda.

Selles Ibeeria poolsaarel asuvas riigis on viinapuud kasvanud juba enam kui 5000 aastat ja tänapäeval täpselt teata kuidas viinapuud sinna sattusid. Ühtlasi on Hispaania on suurim viinapuude kasvupinnaga riik maailmas. Järgnevad Hiina, Prantsusmaa, Itaalia, Türgi ja Ameerika Ühendriigid. Kokku on Hispaanias ca 1 miljonit hektarit veiniaedu mis moodustavad Euroopa viinapuuaedade pindalast ca 25% ja maailma veinaedade pindalast ca 13%. Veinivalmistamise traditsioonid saabusid Foiniikia kaupmeestega, kes saabusid ca 1200 a e.m.a. asutasid päikeselisel Andaluusia rannikul koloonia ja Cadiz (Gadir) ja Jerez (Xera) linnad, hakkasid seal veini tegema ja müüma. Kartaago (Kart Hadašt – tõlkes „uus linn“) rajasid foiniiklased vahesadamaks tagades kolooniate mobiilsuse. 3 sajandil e.m.a oli Kartaagost saanud Vahemere äärne suurvõim, aga peale Puunia sõdades saadud kaotust roomlastele oli Kartaago 1 saj e.m.a. sisuliselt hävinud ja Hispaania alad liideti järk järgult Rooma Impeeriumiga. Veinitootmine kinnistus ja arenes Rooma võimu ajal jõudsalt, kuid 5. sajandil Rooma Impeerium lagunes ja alad hõivasid läänegooti hõimud. 8. saj. alguses pressisid lõunast Hispaaniasse maurid ja moodustasid enamiku Ibeeria poolsaarest hõlmanud Cordoba kalifaadi, mis on tuntud ka kui Al-Andalus. Kuigi vein ja alkohol ei ole islami usu osa, ei vähenenud sel ajal viinapuude kasvupind, sest palju toodeti rosinaid ja muid mittealkohoolseid viinamarjatooteid. See islamiriik püsis kuni 15 sajandini, mil ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492 aastal vallutati viimane mauride kants Granada ja Isabel I rahastatud Kolumbuse ekspeditsioon jõudis Uude Maailma. Konkistadooride vallutused Ladina Ameerikas muutsid Hispaania võimsaks ja rikkaks suurriigiks. Kataloonia kuningriigi ühendamise järel kuulusid Hispaania kuningriigile Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Lõuna-Itaalia ja samuti oli Hispaania valitsemise all Madalmaad. Tänapäevastesse piiridesse raamus Hispaania 19. sajandi alguses toimunud Napoleoni sõjaretkede ja samal ajal aset leidnud asumaade iseseisvumise järel. Viinapuu juuretäi Phylloxera epideemia Prantsusmaal tekitas veiniturul tõsise kaose ja nii läksid Lõuna-Prantsusmaa veinitootjad Hispaaniasse, eeskätt Katalooniasse, Navarrasse ja Riojasse, kuni parasiit jõudis ka Hispaaniasse järgi. Samas olid siis juba meetmed kurja putuka vastu võitlemiseks olemas ja Prantsusmaal tekkinud kaost osati vältida.

Veinitoodangu mahult on Hispaania maailmas kolmandal kohal peale Prantsusmaad ja Itaaliat, sest kuivas ja kuumas kliimas on viinapuud saagivaesemad. Samas toodab Hispaania rohkem veini, kui ülejäänud Euroopa veiniriigid peale Itaaliat ja Prantsusmaad kokku teevad. Tehakse kõiki veine ja üldiselt on veinid hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Kõige ehedamalt tuleb see esile vahuveini puhul – traditsioonilisel meetodil tehtud kuiv vahuvein Cava on märkimisväärselt soodsam, kui kommertslik survemahutites tehtud Itaalia vahuvein Prosecco!

Kõik seitseteist Hispaania halduspiirkonda teevad veini, sealhulgas ka Kanaari ja Baleaari saared. Viinamarjaistanduste suurim kontsentratsioon on Castilla-La Manchas, kuid parimaid ja kuulsamad Hispaania veinid pärinevad Galiitsiast (Rias Baixas), Katalooniast (Cava ja Priorat), Andaluusista (Šerri), Castilla-y-Leon´ist (Rueda, Toro ja Ribera del Duero) Navarrast ja muidugi mõista Riojast.

1932 aastal loodi veini kvaliteeti kontrolliv süsteem ja seadusandlus ning piiritleti esimesed kaitstud päritolunimetusega piirkonnad, mida parandati ja täiendati 1970, 2003 ja 2012 aastatel.

Hispaania veinide kvaliteediklassid

Vino de Mesa – tavaline lihtne lauavein, mille valmistamisel kasvatatud marjad pärinevad klassifitseerimata veiniaedadest või kasutatakse mittetraditsioonilisi marjasorte. Tänapäeval märgistatakse veini juba lihtsalt Vino Tinto, Vino Blanco või Vino Rosato.

Vino de la Tierra – geograafilise tähisega maakonnavein. Alates 2012. aastast. IGP. Vein valmib 85% ulatuses kindlaks määratud piirkonnas kasvanud viinamarjadest, mis tavaliselt vastab suuremale veinipiirkonnale ja see märgitakse ka veinipudeli sildile nt. Vino de la Tierra Castilla-y-Leon

Vinos de Calidad con Indicación Geográfica (VCIG) – loodi 2003 aastal, ootetsoon DO staatuse saamiseks. Kui veinipiirkond on 5 aastat olnud VCIG kategoorias, siis saab taotleda kõrgemasse DO määramist.

DO – Denominación de Origen – Kaitstud päritolu nimetusega kvaliteetvein. Umbes 60% Hispaania veiniaedadest on DO staatusega. (73 DO piirkonda)

Denominacion de Origen Calificada (DOC) – 2003 a. loodud veinide kõrgeim kvaliteediklass, määratledes veinivalmistamise reegleid veelgi rangemalt. DOC staatus on antud ainult 2-le piirkonnale: Rioja (1991 a.) ja Priorat (2003 a.). Ribera del Duero on esitanud taotluse 2008 aastal, mida aga ei ole veel kinnitatud.

Denominación de Pago (DO de Pago) – on üksik, mikroklimaatilise eripära ja rahvusvahelise tuntusega veiniaiale omistatav klassifikatsioon. Loodi 2003. aastal ja võib võrrelda Chàteau kontseptsiooniga Prantsusmaal. Hetkel on kinnitatud 17 Pago´t peamiselt La Mancha, Navarra ja Valencia piirkondades.

Lisaks kasutatakse Hispaania veinide puhul ka laagerdumisaega näitavaid termineid:

Roble, Jovén, Tinto – noor ja värske ca 6 kuu vanune vein, mis ei pea olema arendatud tammevaadis.

Crianza – Punavein peab olema 2 aasta vanune ja sellest 6 kuud arenenud tammevaadis. Rioja, Priorat ja Ribiera del Duero piirkondades minimaalselt 1 aasta tammevaadis. Ka valged ja roosad veinid peavad olema laagerdanud vähemalt 1 aasta, sellest 6 kuud tammevaadis.

Reserva – punane vein peab olema vähemalt 3 aasta vanune ja sellest 1 aasta arenenud tammevaadis. Valged ja roosad veinid peavad olema 2 aasta vanused ja minimaalselt 6 kuulise tammevaadilaagerdusega.

Gran Reserva – punased veinid peavad olema 5 aasta vanused, sellest arenenud 2 aastat tammevaadis ja 3 aastat pudelis. Valged ja roosad veinid peavad olema vähemalt 4 aasta vanused ja minimaalselt 6 kuulise vaadilaagerdusega.

Solera – ilma kindla aastakäiguta, peamiselt brändi ja kangendatud veinide laagerdamise ning segamise süsteem, tagab joogi kindla ühtlase taseme sõltumata saagi kvaliteedist. See on veini arendamist tammevaatidest ridades – Criadera (iga tünnirea vanusevahe üks aasta ) ning eri vanusega veinide omavahel segamist. Iga tünnirea vanus on 1 aasta, elik kui keldris on 5 rida tünne (Solera 5 years), siis enne uue veini 1-se rea vaatidesse valamist, villitakse 5-da rea vaatidest sama kogus veini pudelitesse. Siis 4-da rea vaatidest vein 5-da rea vaatidesse asja villitud veini asemele, 3-dast 4-dasse, 2-st 3-dasse ja 1-st 2-se vaatidesse. Nii tekib 1-se rea vaatidesse ruumi, kuhu valatakse noor ja värske vein, mis omandab kiiresti arenenud veini karakteri. See korvab aastakäikude erisused, muutes veini ühtlaseks ning andes talle igal aastal sama kvaliteedi, aroomi ja maitse. Brändide puhul eristatakse veel Solera Reserva (3+ aasta vanused brändid) ja Solera Gran Reserva (üle 10 aasta vanused brändid) taset

Kvaliteedireeglite täitmise järelevalvet teeb iga piirkonna kontrollorgan – Consejo Regulador – kes tagab selle, et viinamarjade kasvatamisel ja veinivalmistamisel järgitakse ettenähtud DO/DOC regulatsioone ja standardeid: saagikus hektarilt, viinapuude istutustihedus, väätide sidumise meetodid, kasutatud viinamarjasordid, vaadilaagerduse aeg jne.