Читать книгу Veinijuht. 2. osa. Ameerika Ühendriigid - Urvo Ugandi - Страница 2

Viinamarjaaedu – umbes 441 000 ha.

Maailmas 3. veinitootja ja 1. veinitarbija.

Marjasordid. Viljeletakse kõiki veinistiile ja kasvatatakse enam kui 350 erinevat marjasorti, mis on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa päritolu. Päris oma marjaks peetakse tumedat Zinfandeli sorti, mis DNA-uuringute järgi pärineb Horvaatiast (Crljenak Kaštelanski) ning mida teatakse Itaalias Primitivo nime all.

Levinumad heledad sordid: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Riesling, Roussanne, Pinot Gris, Chenin Blanc, Pinot Blanc, Gewürztraminer, Friulano, Viognier ja Muscat.

Levinumad tumedad sordid: Cabernet Sauvignon, Zinfandel, Syrah, Grenache, Malbec, Merlot, Barbera, Cabernet Franc, Carignan, Petit Verdot, Pinot Noir, Sangiovese.

Levinuimad hübriidsordid: Vidal Blanc (hele), Chambourcin (tume), Baco Noir (tume) ja Marquette (tume).

Piirkonnad: Ameerika Ühendriikides on 50 osariiki ja veini tehakse kõigis, aga Vitis vinifera marju kasvatavad peamiselt neli: California, Washington State, Oregon ja New York State.

Ameerikas on 244 AVA (American Viticulture Area) piirkonda.

1978. aastal loodi ja piiritleti viinamarja kasvatuse piirkonnad AVAd, mille alus on piirkonna geograafiline paiknemine ja klimaatilised tingimused. Davise Instituut töötas 1944. aastal välja Amerine-Winkleri süsteemi, mis jagas AVAd päikesetundide arvu järgi viinapuu kasvuaastad viide tsooni: 1. tsoon on kõige jahedam ja 5. tsoon kõige kuumem. Parimad kvaliteetveinid pärinevad 1. ja 2. tsoonist (North Coast Californias, Oregon, Washington State), 3. regioon sobib hästi tumedatele sortidele, mis eelistavad kuumemat kliimat (Central Coast Californias), 4. ja 5. tsoon on kuumad ja troopilisema kliimaga piirkonnad (San Joaquin, San Diego ümbrus ja Central Valley Californias), mis sobivad mahuveinide valmistamiseks ja brändi tegemiseks.

Suurim AVA on Upper Mississipi Valley AVA (u 77 000 km² = 7,7 miljonit ha) ja väikseim Cole Ranch AVA (0,25 km² = 25 ha).

Ameerika Ühendriikides on veini valmistatud juba üle 300 aasta. Ameerika Ühendriigid on ka suurim riik maailmas, mis kasvatab ja teeb veini hübriidviinapuuliikidest ning teistest viinapuuliikidest. California osariik toodab 90% Ameerika Ühendriikide veinist, mis teeb Californiast suurima veini tootva piirkonna maailmas.

Esimesed marjaaiad rajasid Floridas Jacksonville’is aastatel 1562‒1564 Prantsusmaalt emigreerunud hugenotid. Marjasordiks oli Scuppernong (Vitis rotundifolia ehk Muscadine).

Ameerika kolonisaatorid hakkasid veiniaedu rajama Virginiasse ja Carolinasse, istutades sinna kohalikke viinapuid (Vitis labrusca, Vitis riparia, Vitis rotundifolia). 1619. aastal istutati Virginiasse esimesed Vitis vinifera viinapuud, mis paraku viinapuuhaiguste tõttu hävisid. 1683. aastal istutas aednik William Penn Philadelphia lähistele esimese hübriidi Alexander (Vitis labrusca x Vitis vinifera).

1799. aastal rajati esimene veinikoda Kentucky osariigis, mille vein saadeti president Thomas Jeffersonile. Californias rajas esimesed veiniaiad frantsiskaani misjonär Junípero Serra 1769. aastal San Diego lähistel. Marjasordiks oli viljakas ja madalakvaliteedilist veini andev sort Mission (Argentinas Cirolla), mis oli sel ajal levinuim Vitis Vinifera sort läänerannikul. Marjasordi nimetus tulenes Prantsuse misjonäridest.

1824. aastal istutati viinapuud põhjapoolsesse Sonoma piirkonda ja mõned aastad hiljem Los Angelese linna ümbrusesse. 19. sajandi kullapalaviku ajal rajati viinamarjaistandused Sierra Foothillsi. 1856. aastal rajas ungarlasest seikleja krahv Agoston Haraszthy Californias 300 erineva istikuga puukooli ja istanduse Buena Vista Winery Sonoma piirkonda, mida peetakse ka moodsama veiniviljelemise alguseks Californias ja kogu Ameerika Ühendriikides. 19. sajandi lõpus laastasid Ameerika veiniaedu erinevad viinapuude haigused (viinapuutäi Phylloxera ja Pierce’i tõbi).

Veiniteadust hakkas arendama 1905. aastal rajatud California Ülikooli Davise Instituut, aga veiniäri pärssis 20. sajandi alguses inimlik faktor. 1920. aastal jõustus alkoholi keeluseadus, mis lõppes 1933. aastal. Keeluseaduse lõppedes oli Ameerika veinitööstus põhimõtteliselt surmaeelses seisundis – viinamarjaaedades olid veinivalmistamiseks mõeldud sordid asendatud toiduviinamarjadega, tarbijaskond nõudis odavaid mahuveine ja magusaid kangendatud veine. 300 Sonoma veinikojast oli alles vaid 50, millel oli lubatud teha armulauaveini kohalike koguduste tarbeks.

Ameerika nüüdisaegse veinitööstuse isaks võib pidada vene juurtega André Tchelistcheffi (Андрей Викторович Челищев), kes õppis 1930. aastatel Burgundias veinitegemist. 1938. aastal asus ta tööle Napa Valley Beaulieu Vineyardi veinimajja, kus töötas kuni pensionile minekuni 1973. aastal. Ta juurutas ja rakendas Ameerika veinitööstuses moodsaid veinivalmistamise tehnoloogiaid: veinikeldri hügieen, veinimikrobioloogia, kontrollitud temperatuuriga kääritus roostevabast terasest vaadis, tammevaadilaagerdus ja erinevad võtted külmakahjustuste vältimiseks veiniaedades. Hiljem nõustas mitmeid tänapäeval väga tuntuid Ameerika veinitootjaid nagu Joseph Heitz, Field Stone Winery, Mike Grgich, Joel Aiken, Jordan, Neibaum/Coppola Winery, Buena Vista Winery, George & Peter Rubissow, Erath Winery, Sequoia Grove, Chateau Ste. Michelle ja Columbia Crest Winery.

Teine suurem inimese põhjustatud kriis saabus California veinitööstusesse siis, kui Davise Instituut soovitas marjakasvatajatele moekat ja viinapuutäile resistentset pookeistikut, mis hiljem osutus siiski kahjurile vastuvõtlikuks. Kolmveerand Sonoma ja Napa veiniaedadest sai kahjustada. Uuesti tuli rajada noorte viinapuuistikutega aiad.

Praegu on Ameerika Ühendriigid tootmismahult maailmas 3. kohal Prantsusmaa ja Itaalia järel, ning 1. kohal Uue Maailma veinitootjate hulgas. Veini tehakse kõigis 50 osariigis, aga ligi 90% veinist toodetakse Californias, järgnevad Washington State, Oregon ja New York. Ameerika Ühendriikides on umbes 3000 veinikoda, mis viinamarju kasvatavad (kõik mitte Vitis vinifera’t, väga palju on hübriidsorte ja teisi viinapuu liike). Erinevaid apellatsioone (AVA) on üle 200. Esimene uue apellatsioonisüsteemi järgi kinnitatud AVA oli 1980. aastal Augusta AVA Missouri osariigis.