Читать книгу Veinijuht. 8. osa. Saksamaa - Urvo Ugandi - Страница 2

Urvo Ugandi
Veinijuht. 8. osa. Saksamaa

Urvo Ugandi

Veinijuht – Saksamaa

Menu Meedia OÜ

Toimetaja Katrin Streiman

Kaanekujundus Einike Soosaar

Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud.

Digitaliseeditud Eesti Digiraamatute Keskus 2020

e-ISBN 9789949686011

Saksamaa

Veiniaedu – 102 000 ha.

Maailmas 10. veinitootja ja 4. veinitarbija.

Marjasordid. Kasvatatakse ligi 100 erinevat marjasorti, heledaid sorte on rohkem kui tumedaid. Levinuimad heledad on Riesling, Müller-Thurgau, Silvaner, Grauburgunder (Pinot Gris), Weißburgunder (Pinot Blanc), Kerner, Chardonnay ja Bacchus. Levinuimad tumedad on Spätburgunder (Pinot Noir), Dornfelder, Blauer Portugieser, Trollinger, Schwarzriesling (Pinot Meuniere), Regent ja Lemberger.

Piirkonnad. 14 viinamarjakasvatuse piirkonda (Anbaugebiete), mis on jagatud 38 väiksemaks kasvualaks (Bereiche), mis omakorda jagunevad 167 väiksemaks sisekasvualaks (Großlagen) ja seal on registreeritud 2658 veiniaeda (Einzellagen).

Teadaolevalt valmistasid Reini jõe orus esimesena veini germaani hõimud tuhandeid aastaid tagasi, seda küll veiniviinapuu Vitis vinifera metsiku eellase Vitis sylvestris’e saagist. Tõsisema veiniviljelusega hakkasid Saksamaal tegelema roomlased oma vallutuste käigus 1. sajandil e.m.a. Pärast Rooma impeeriumi langust võtsid veinitegemise üle kloostrid. Sellest ajast on jäänud nimed kuulsatele veiniaedadele, nagu Himmelreich (tõlkes: taevane kuningriik) ja Jesuitengarten (tõlkes: jesuiitide aed). Schloss Johannisberg oli kunagine benediktiini klooster ning Kloster Eberbachi rajasid tsisterlased. 12.‒16. sajand oli Saksa veinide hiilgeaeg ja keskajal valmistas isegi Tallinna Raeapteek Reini jõe oru veinist klaretti. 17. sajandil algas pikk mõõnaaeg, mis kestis kuni 1970. aastateni. Selle aja jooksul kadus peaaegu 2/3 veiniaedadest. 19. sajandil kannatasid Saksamaa veiniaiad sarnaselt ülejäänud Euroopaga viinapuutäi epideemia käes ja seetõttu hääbusid seal mitmed omanäolised marjasordid.