Читать книгу Tünsamäe tigu - Vahur Afanasjev - Страница 10

LOOREHA

Pööra heina pahupidi,

roostes looreha.

Hobust sinu ees pole näha –

ajad on paksult ees.

Kord jäid naine ja mees

kauemaks heinamaale.

Tulid kolmekesi tagasi –

kestavad üle aegade.

Aga nõgesed õitsevad,

õied täis magusat mett.

Boreaalne looreha

tõmbab suust ja sõrmedest

elusaatuste surmalähedast kaja.

Mulle on antud imeda