Автор книги: Vahur Afanasjevid книги: 655702Оценка: 0.0Голосов: 0Отзывы, комментарии: 0910,71 руб.(9,3$)Читать книгуКупить и скачать книгуЭлектронная книгаЖанр: Книги о ПутешествияхПравообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OUДата публикации, год издания: 2011Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949479344Скачать фрагмент в формате fb2fb2.zipВозрастное ограничение: 16+ОглавлениеОтрывок из книги
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Описание книги
Läbikukkunud euroametniku pihtimus. Brüssel on meie uus Moskva, mis siis, et vanast pealinnast väiksem ja kõvasti kaugemal. Vladimir Võssotski asemel kuulatakse siin Jacques Breli ja Punase väljaku sõjaväeparaade asendavad streikivate põllumeeste traktorirongkäigud. Brüsselis elavad kõrvuti klanitud kodanlased, käratsevad moslemid, laisa sammuga neegrid, alalhoidlikud asiaadid, ropu suuga poolakad, maalähedased flaamid ja suurlinlikud prantsuse keele kõnelejad. Klaasist kontorihoonete ja hallist kivist elumajaridade vahel keeb kultuurielu, mida tasakaalustab töine olelusvõitlus. Minu viis aastat uues Moskvas möödus paukuva gaasikatla kõrval magades, lahtise autoga Brüsseli-alustes tunnelisoolikates kihutades, Põhja-Belgia ainsas metsas marjul käies, kolumblaste kõrtsis ussiga maitsestatud napse neelates ning metsikute kirjanike ja ületsiviliseeritud eurokraatidega sinasõprust juues. Kõik see annab kokku satiirilise reisiraamatu, kus komöödia põimub melodraamaga ja poliitiline ebakorrektsus siira inimarmastusega. Vahur Afanasjev
Оглавление
Vahur Afanasjev. Minu Brüssel
NEEGER JA PELMEEN
GRAVITATSIOON
HÄRRA PELMEEN JA PROUA SNICKERS
KANGELASED EIKUSAGILT
LILLEPIDU
SAINTE GERTRUDE’I TÄNAV
TÜÜNED INIMESED
FRANKOFOONID JA FLAAMID
LÜHIKE PRANTSUSE KEELE ÕPETUS
HAAGISMEHED
SOOJA LEIBA, MÕTELGE
LENDAV HOLLANDLANE
ARSTI JUURES
UUED PRILLID
ÜHISTRANSPORT
PARGID
KANEP
UUS KORTER
GRILLIPIDU JA SUUR KUU
UNELMA LÕPP
ELU PARIMAD AASTAD
TÖÖLE
LOHE TOITMINE
ROOMLASTE VÕIT UGRILASTE ÜLE
ÜKS PARADIISI TUGIPOST
LIIKLUS JA LIIKUMATUS
FRIIKARTULITE KÕRGEM TASE
ŠAMPANJA, AUSTRID JA ARMASTUS
MANIAKK VÄGISTAJAID PÜÜDMAS
PIKK KEVAD
VABADUS MAITSEB NAGU HIGI JA PABERID
KURITÖÖ JA KARISTUS
TUHAT AASTAT EURONDUST
DOKUMENTIDEGA VÕÕRAS LINNAS
KANDELAABRITE TÄNAV
RASEERIMATA TÜTARLAPSED
KEHKENPÜKSID
LUKSEMBURGI PLATSI KULDNE NOORUS
LÕBUS MUTT, ERTSHERTSOG JA VALDI METROO
BRUSSELS BY NIGHT15
SERGE’I JA RAIDO KANA
PHILIP, LEOPOLD JA BELGLASTE LOOMINE
BELGIA NAISED
TAIPOISID JA PÜGMEETOPISED
MEDITATSIOON
RAHU
ÄRA KÕNNI VAIKIDES MINEMA
ÜLESKÜNTUD UUDISMAA
SISSEMURDMINE
ARLONI TÄNAV
PESUMAJAD
SUUR OSTUTÖÖ
PÕLDMARJAMETS
ARDENNI HOBUSED JA JÕUKAS MAARAHVAS
MEREÄÄRNE MAA
FABERGÉ MUNAD JA TRUSSIKUTE MERI
KES ON SÜÜDI?
TEILT ON AMPUTEERITUD TAGASIMAKS
IGAV VÄLISMAA MEES
VARING
SEDA MÕRU MUNNI
VIIMANE VAHEKORD
PARADIISIST ÄRA
NÜÜD
LÕHN
KAHETSUS
NÜÜD
LISA. EROGEENSED TSOONID
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Kui lennuk minuga Saaremaa kohale jõudis, oli ansambli Joy Division eeslaulja Ian Curtis ammuilma surnud. See ei takistanud tal mulle kõrva laulda, et ärgu ma kõndigu vaikides minema („Don’t walk away in Silence”). Aga mis mul muud teha oli kui vaikida ja püüda pilvises hämaruses kaugeneva Eestimaa kontuure.
Ausalt öeldes polnud mul sugugi kahju lahkuda maalt, kus oli kohe-kohe puhkemas kinnisvarabuum ning vaesus ja edutus tähendasid umbes sama mis pidalitõbi keskajal. Sünnipärased läbikukkujad tagusid rusikaga vastu rinda, et just nüüd on kätte jõudnud nende aeg ja kui oma osa ei õnnestu võtta mõistusega ega jõuga, saab selle kiiresti kätte laenu abil. Ei, mis, muidugi polnud ma miski poliitiline põgenik, vaid keskpärane eesti kutt vana Audi 80 ja kollase spordijopega, mis krõbedas Eesti talves kivikõvaks koorikuks tõmbus. Mu elu oli täitsa parlanksis. Tegin kehvas reklaamiagentuuris väikese palga eest väga vähe tööd, mul oli suurte tissidega naine ja värskelt remonditud korter.
.....
Küsisin inglise keeli, et mida?
Passiametnik kordas imelikku väljendit ning ütles siis inglise keeles, et loobumisvõit kuulub mulle ja tere õhtust. Eks ta ole. Ta vähemalt proovis. Mina ei osanud kumbagi kohalikku keelt. Marssisin ootesaali, ise muretsedes, et kaua mu naine on saabumisväravat keskendunult põrnitsenud. Kaardistasin ümbrust. Ootesaali geodeetiline varieteet sisaldas mitut sorti rinnavorme. Väikesed, keskmised, T-särgi alt nibudega viipavad, musta burka all vaevumärgatavad, ametliku pintsaku ja pluusiga varjatud – aga suuri tisse ei kusagil. Istusin pettunult vuntsidega marokaani ja ülikonnastatud paksukese vahele, lülitasin mobiiltelefoni sisse ning sain teada, et pean ise kesklinna tee leidma. Mis siis ikka. Viskasin seljakoti selga ja marssisin ühistranspordipeatusse. Peagi viis buss number 12 mind läbi niiske hämaruse uude ellu.
