Sonia Cameronil pole aimugi Granada kohutavast minevikust – tema on siin selleks, et tantsida. Kuid ühes vaikses kohvikus aset leidnud juhuslik jutuajamine ja intrigeeriv kollektsioon vanu fotosid juhatab ta looni Hispaaniat laastanud kodusõjast. Seitsekümmend aastat varem on see kohvik olnud koduks tugevalt ühteliidetud Ramírezte perekonnale. 1936. aastal tegi Franco juhitud sõjaväeline riigipööre lõpu riigis valitsevale haprale rahule ja Ramírezed olid Granada südames tunnistajaks mitmetele jõhkratele kuritegudele. Poliitikast ja tragöödiast lõhestatuna tuli kõigil oma isiklikke tõekspidamisi järgides valida, kelle poolele asuda. Briti kirjanik Victoria Hislop on rahvusvaheliselt menukate ja eesti keeleski ilmunud romaanide „Saar“ (Varrak 2013) ja „Elulõng“ (Varrak 2015) autor. Ta on töötanud varem turunduse- ja kommunikatsioonialal ning ajakirjanikuna. 392 lk
Оглавление
Victoria Hislop. Tagasitulek. Sari «Varraku ajaviiteromaan»
I OSA
ESIMENE PEATÜKK
TEINE PEATÜKK
KOLMAS PEATÜKK
NELJAS PEATÜKK
VIIES PEATÜKK
KUUES PEATÜKK
SEITSMES PEATÜKK
KAHEKSAS PEATÜKK
ÜHEKSAS PEATÜKK
KÜMNES PEATÜKK
ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK
II OSA
KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK
KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK
NELJATEISTKÜMNES PEATÜKK
VIIETEISTKÜMNES PEATÜKK
KUUETEISTKÜMNES PEATÜKK
SEITSMETEISTKÜMNES PEATÜKK
KAHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK
ÜHEKSATEISTKÜMNES PEATÜKK
KAHEKÜMNES PEATÜKK
KAHEKÜMNE ESIMENE PEATÜKK
KAHEKÜMNE TEINE PEATÜKK
KAHEKÜMNE KOLMAS PEATÜKK
KAHEKÜMNE NELJAS PEATÜKK
KAHEKÜMNE VIIES PEATÜKK
KAHEKÜMNE KUUES PEATÜKK
KAHEKÜMNE SEITSMES PEATÜKK
KAHEKÜMNE KAHEKSAS PEATÜKK
KAHEKÜMNE ÜHEKSAS PEATÜKK
KOLMEKÜMNES PEATÜKK
KOLMEKÜMNE ESIMENE PEATÜKK
KOLMEKÜMNE TEINE PEATÜKK
KOLMEKÜMNE KOLMAS PEATÜKK
KOLMEKÜMNE NELJAS PEATÜKK
III OSA
KOLMEKÜMNE VIIES PEATÜKK
KOLMEKÜMNE KUUES PEATÜKK
KOLMEKÜMNE SEITSMES PEATÜKK
KOLMEKÜMNE KAHEKSAS PEATÜKK
KOLMEKÜMNE ÜHEKSAS PEATÜKK
NELJAKÜMNES PEATÜKK
Autori märkused
Отрывок из книги
Armastusega Emilyle ja Williamile
Sulguva ukse diskreetne klõpsatus katkestas korteri öises luugistatud hämaruses valitseva vaikuse. Hiljapeale jäänud tüdruk sai kaela veel patu salaja kojutuleku varjamise eest.
.....
Nad liikusid katedraali, linna keskpunkti poole. Kaardi järgi otsustades lähtus kõik siit. Tundus ebatõenäoline, et kitsaid põiktänavaid mööda võib jõuda katedraalini ning alles siis, kui Sonia nägi piirdeaeda ja kahte naist, kes istusid nikerdustega kaetud ukseavas kerjamas, vaatas ta esimest korda üles. Tema ees kõrgus taevasse massiivne hoone. See täitis terve taevalaotuse: tohutu hulk erilisi, kindlusemüüre meenutavaid kive. Hoone ei püüelnud valguse poole nagu Püha Pauli, Püha Peetri või Sacré-Coeuri katedraal. Sealt, kus Sonia seisis, näis hoone valguse ära varjavat. Ka ei andnud kirik enda olemasolust märku selle ees laiuva hiiglasliku tühja väljakuga. Hoone varitses kohvikute ja poodidega täidetud argiste tänavate taga ja jäi kitsastelt tänavatelt enamjaolt nähtamatuks.
Ometi tuletas katedraal täistundidel maailmale oma olemasolu meelde. Kui kaks naist seal seisid, hakkasid kellad lööma. Heli oli niivõrd tugev, et sundis nad vaarudes taganema. Kaikuvalt madalahäälsed metalsed kellalöögid kumisesid nende peas. Sonia kattis kõrvad kätega ja kõndis Maggie järel kurdistavast helist eemale.
