Raamatus on käsitletud Stockholmis 1978. aastal Ants Kippari poolt moodustatud ja pikka aega juhitud Eesti Vangistatud Vabadusvõitluse Abistamiskeskuse (EVVA) tegevust. EVVA oli esimene pagulasorganisatsioon, mis lõi kontaktid vastupanuliikumisega okupeeritud Eestis. Vastupanuliikumise jaoks kujunes EVVA väliskeskuseks, mis vahendas Eestist väljatoimetatud avalikke protestikirju ja muid materjale lääne väljaannetele. Raamatu teksti koostamisel on põhiallikatena kasutatud EVVA arhiivis säilitatud dokumente, väliseesti ajakirjanduses ilmunud artikleid ning EVVA tegevuses osalenute kirjalikke ja suulisi mälestusi. Sama autori poolt on varem ilmunud järgmised vastupanuliikumise teemalised uurimised, nagu Vastupanu 1955-1985. –Tartu Ülikooli kirjastus, 1998, Müürimurdjad. MRP-AEG lugu. – Kirjastus Otwill, 2002 ning tema poolt on toimetatud Kogumik "MRP-AEG Infobülletään 1987-1988" – SE&JS Tallinn, 1998 ja Kodakondsus- ja migratsiooniamet. Institutsiooni ajalugu aastail 1989-2008, 2008.
Оглавление
Viktor Niitsoo. EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus
Saateks
Poliitvangide abistamisorganisatsioonidest
Poliitvangide ja nende perede abistamine okupeeritud Eestis
Esimesed Läände jõudnud teated metsavendlusejärgsest vastupanust okupeeritud Eestis
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse moodustamine
Üldkoosolekud ja juhatuse koosolekud
Liikmeskond, juhtorganid ja haruorganisatsioonid
Poliitvangide nimekirjade koostamine
EVVA abistamistegevused
Aktiivsed vabadusvõitlejad ja EVVA tegevus nende kaitsel
Poliitilised aktsioonid
Kirjastustegevus
Majandustegevus
Sidepidamine vastupanuliikumisega Eestis
Kippari konflikt Soldatoviga ja selle tagamaad
EVVA pärast Kipparit
Lisad
Kasutatud kirjandus
Isikunimede register
Отрывок из книги
TALLINN 2013
Eestis algas vastupanu vahetult pärast riigi okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta juunis ning kestis katkematult kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aasta augustis. Esialgu väljendus see passiivses vastuseisus Eestis juurutatavatele nõukogulikele ümberkorraldustele ning püüetes alal hoida rahvuslikke väärtusi. Aktiivne vastupanu vallandus niipea, kui selleks avanes võimalus. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõjategevuse puhkemise järel kogunesid mehed metsadesse, haarasid relvad ning alustasid võitlust sakslaste eest taganevate Punaarmee üksuste ja hävituspataljonidega.
.....
Fond 9608 sisaldab EVVA ja EPH koosolekute protokolle, tegevuskavasid ja aruandeid, poliitvangide nimekirju, majandusaruandeid, EVVA põhikirja, tegevusjuhiseid, trükiseid, kirjavahetust, andmeid poliitvangide ja nende perekondade kohta jm. Nende dokumentide abil saab võrdlemisi hea ülevaate EVVA tegevusest alates selle loomisest 1978. aasta algul kuni EVVA esimehe Ants Kippari surmani 21. jaanuaril 1987. Hilisema perioodi kohta säilinud allikad on fragmentaarsed või puuduvad üldse. Seetõttu on selle ajajärgu kirjeldamisel suures osas toetutud väliseesti ajakirjanduses avaldatud artiklitele ning EVVA tegevuses osalenud isikutelt saadud andmetele.
Eesti Riigiarhiivis säilitatavate 1970.–1980. aastatel Eesti NSV Ülemkohtus toimunud poliitiliste kohtuprotsesside toimikute materjalide (fondid) puhul on allikana kasutatud Riigiarhiivi poolt publitseeritud dokumentide kogumikku.[1.]
