Читать книгу Saarnak - Villem Grünthal-Ridala - Страница 3

Päev oli oldud Heinlaol tuule ootes

ja õhtupoolik aeldud saare taga,

Kassari poole pikka jõuda lootes.

Ja meri seisis vaikes tüün ja vaga,

aegajalt sinetades teraskarva,

kui puhang käis ja viru tõusis harva.

Vast õhtud vastu, päeva minnes maale,

tuul tõusis, kaua igatsetud, vihe

ja veele, senni haljale ja vaale

taas kerkis veerma vilgas laine, tihe.

Ja puri paisus, laev läks jooksu viled,

vaht leikas kaarutades selga siled.

Taas suviõhtu, videv, laskus pikka:

äärjooned hallid valgusivad uttu,

kui purjetades saari, sügavikka,

õö jõudes jahte tuli sõita ruttu,

mis jaotab Hiiu idase maanina

ja Saarnaku ja väinamere sina.

Must paistis öine vesi videvikus,

kus üksi valendasid kerged vahud,

ja vaevalt eralda, maal pimedikus,

võis ranna talu, veski, puud ja rahud,

mis välja küündisivad mandri eele

ja moodustasid kabeda maakeele.

Käis maha puri, valge, laperdades

ja ankur jooksis võrisedes alla

ja hakkas savipõhja, tukistades,

puri taritud, poi saadud valla.

Luik — Valge loksuma jäi külge pidi,

kui ööbima Soonlepa jahes pidi.

Veel kumas eha üle lääne taeva

ja tähed virvendasid hämarasti.

Voog saare varjul tõstis vaevalt laeva,

puhkpuhult õõtsutades masti.

Ja meri kohas valju saare taga,

hääl mureline, mis ei eal maga.

Tuul valjenes, öö tulles, alatasa,

et saada nooreks tormiks vastu koitu.

Ta jäeti mühistama kangutasa

ja võeti õhtu eineks endist toitu.

Siis mindi asemele kaiutisse

ja mässiti hend sooja vaiba sisse.

Kui härgati taas vara vastu valged,

ilm väljas oli üsna maru tujus;

Tuul vingus valju, vedas viluks palged

ja taevas hallis pilve ähmas ujus.

Tuulpeos paar päeva pidada sai aru,

nii kaua kunni merel kestis maru.

Et vähem raskeks teha päeva kulu

ja tuulepeo pikkust igavad ja vaevast,

mil aeg näib minetavad iga tulu,

nõuks võeti kohe sõuda maale laevast,

et laju kõrgeid maid ja selgu vaata,

ja aega viites tunnid mõõda saata.

Paat sõuti saarele ja saadi maale.

Siis tuli vett ja piima tooma minna.

Rand oli lausk. Paal veeti kivi naale,

mis laugel rannal leidus. Jäeti sinna

nii kauaks, kui sai käidud eemal talus

ja rahustatud nälg ja janu valus.

Kesk laidu soetab saljak kõrge kalda,