Автор книги: Väino Esklaid книги: 667553Оценка: 0.0Голосов: 0Отзывы, комментарии: 0555,54 руб.(5,42$)Читать книгуКупить и читать книгуЭлектронная книгаЖанр: РуководстваПравообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OUДата публикации, год издания: 2013Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789985644553Возрастное ограничение: 16+ОглавлениеОтрывок из книги
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Описание книги
Tutvustuseks: Eesti maasikakasvatuse ajalugu ei ulatu kuigi kaugele minevikku. Veel 1925. aastal peeti maasikat taluaedades haruldaseks taimeks. Tänapäevaks on olukord muidugi muutunud: maasikas on kahtlemata üks populaarsemaid marjakultuure. Sellest hoolimata on eelmise Eesti maasikaraamatu ilmumisest möödas juba üle kümne aasta. Pidevalt tuleb turule uusi ja paremaid maasikasorte ning ka kasvatustehnoloogia täiustub jõudsasti. Kiirelt muutuvad ka väetised ja Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendid. „Maalehe maasikaraamat" abistab nii algajaid kui ka kogenud maasikakasvatajaid sordivalikul, istutusmaterjali muretsemisel, istandiku rajamisel ja hooldamisel ning haiguste ja kahjurite äratundmisel.
Оглавление
Väino Eskla. Maalehe maasikaraamat
SISSEJUHATUS
MAASIKA OLEMUS
Maasika süstemaatiline kuuluvus
Maasikasortide kujunemise ajaloost
Maasika bioloogia
ÜLEVAADE MAASIKAKASVATUSEST
Maasikatoodang maailmas
Maasikakasvatus Eestis
SORDIVALIK
Sordivalikut mõjutavad tegurid
Varajased sordid
Varasepoolsed sordid
Keskvalmivad sordid
Hilisepoolsed ja hilised sordid
Taasviljuvad ehk remontantsordid
Uuemad Põhjamaadesse sobivad sordid
ISTANDIKU RAJAMINE
Kasvukoha valik
Ümbritsev taimestik ja tolmlemine
Maa ettevalmistamine
Istutusmaterjal
Istutamine
KASVATUSVIISID
Põhu- ja puitlaastmultš
Kile- ja peenravaipmultš
Kasvuhooneviljelus
Muud kasvatusviisid
ISTANDIKU HOOLDAMINE
Haiguste ja kahjurite tõrje
Varakevadine istandiku korrastamine
Väetamine
Umbrohutõrje noores istandikus ja võsundite eemaldamine
Umbrohutõrje saaki kandvas istandikus
Niisutamine põua ja öökülma vastu
Muud hooldustööd
MAASIKAHAIGUSED
Lehti kahjustavad seenhaigused
Vilju kahjustavad seenhaigused
Juurte ja risoomi seenhaigused
Viirus- ja viirusesarnased haigused
Fütoplasmahaigused
Mittenakkuslikud korrapäratused
MAASIKAKAHJURID
TOITAINETE VAJAK VÕI LIIG
SAAGIAEG
Koristamine
Turustamine
Istandiku korrastamine
KASUTATUD KIRJANDUS
Отрывок из книги
Maasikas kuulub roosõieliste Rosaceae sugukonda, kibuvitsaliste Rosoideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda.
Maasikas on väga vormirikas perekond. Mitme autori andmetel on erinevad süstemaatikud kirjeldanud üle 50 liigi. Staudti (2009) andmetel tuntakse tänapäeval 24 Fragaria perekonna liiki ning arvatakse, et enamik olemasolevatest liikidest on teada. Erinevate liikide eristamisel on oluliseks tunnuseks kromosoomide arv, kusjuures baasarvuks on 7.On olemas diploidseid (2n=14), tetraploidseid (2n=28), heksaploidseid (2n=42) ja oktoploidseid (2n=56) liike. Eestis on looduslikult levinud 3 liiki.Maasikasortide tekkes on tähtsust 11 liigil, Eestis levinud sortide tekkes 5 liigil ja 1 teisendil.
.....
Teadlik maasika sordiaretus algas Inglismaal 19. sajandi alguses. Venemaal hakati maasikat kultuurtaimena kasvatama 17. sajandi teisel poolel Romanovite pärusmõisas Izmailovos. Esimesed kirjalikud andmed maasika viljelemise kohta Eestis pärinevad 1777. aastast.
Maasika sordiaretuses on suur tähtsus inglise aednike Thomas Andrew Knighti ja Michael Keeni aretustööl 19. sajandi alguses. Nende aretatud suureviljalised ja väga heade maitseomadustega sordid ‘Downton’, ‘Elton’ ja ‘Keen’s Imperial’ olid sensatsiooniks kogu maailmas. Aktiivselt tegutsev inglise sordiaretaja oli ka Thomas Laxton, kelle tegevus jääb 19. sajandi hilisemasse ossa.Tema aretatud maasikasordid ‘Noble’ ja ‘Royal Sovereign’ olid populaarsed 20. sajandi keskpaigani. Eelkäijate tulemuslik aretustöö innustas maasika sordiaretusse lülituma asjaarmastajaid, botaanikuid, geneetikuid, füsiolooge, pomolooge ja aednikke. Samal ajal tegeldi maasika sordiaretusega aktiivselt ka Ameerika Ühendriikides, tuntumad aretajad olid Georg Darrow Marylandis, Harold Thomas ja Earl Goldsmith Californias ning Albert Brooks Floridas. 20. sajandi keskel algatati Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Saksamaal, Hollandis jt Euroopa maades arvukalt aktiivseid aretusprogramme. Sellesse ajajärku jääb ka ‘Senga Sengana’ aretamine Reinold von Sengbuschi poolt 1954. aastal Saksamaal. Traditsiooniliste meetodite kõrval on kasutusele võetud molekulaarsed meetodid, mis võimaldavad aretustööd paremini suunata ja ajaliselt lühendada.
