Читать книгу Tilleprintsess - Voldemar Miller - Страница 4

Ükskord elasid kuningas ja kuninganna.

Kuningas oli suur ja uhke, nagu kuningas olema peab. Ta käis jahil, mängis sõjamängu, ja kui aega sai, valitses riiki.

Kuninganna oli kaunis, sale ja kuninglik, pidas pidusid ja balle ning hoolitses õueneitsite, massööri, frisööri, õmbleja, rätsepa ja teiste abil selle eest, et ta ikka kuninglik ja kaunis välja näeks.

Aga kuningriigis peab olema ka kuninglik prints ja troonipärija, kes tõuseb troonile kohe, kui see millegipärast vabaks jääb. Teisiti olla ei või, sest kuningriigi aluseks on kuningas, ja kui kuningat ei ole, siis hakkab troon kõikuma ja kuningriik lagunema.

Sellepärast pidi kuninganna pidude ja ballide vahel mõtlema ka sellele, et kuningal oleks troonipärija, kuigi see oli talle väga vastumeelt, sest ta hoidis väga oma kuninglikku kuju ja saledust ning kartis, et printsi sünnitamine võib seda rikkuda. Aga et kohustus on kohustus ja ka kuningannal on kohustused, pidi ta siiski printsi sünnitama. Selle juures mõtles ta aga kogu aeg oma saleduse, hea rühi ja kehakuju hoidmise peale ja soovis, et prints oleks nii väike, et see tema kuninglikku rühti ja kuusksaledust ei rikuks. Ning arstid ja massöörid, kokad ja toaneitsid aitasid teda selle juures nõnda hästi, et keegi ei märganudki, et prints on tulemas, enne kui sünnitus käes.