Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
MEENUTUSEKS LUGEJALE
ZADIG ehk Saatus
APROBATSIOON
„ZADIGI“ PÜHENDUSKIRI SULTANITAR SHERAALE1 SADILT
ÜHESILMALINE
NINA
KOER JA HOBUNE
KADE
SUUREMEELSED
MINISTER
DISPUUDID JA AUDIENTSID
ARMUKADEDUS
PEKSASAANUD NAINE
ORJUS
TULERIIT
ÕHTUSÖÖK
KOHTAMISED
TANTS
SINISED SILMAD
RÖÖVEL
KALAMEES
BASILISK57
VÕITLUSED
ÜKSIKLANE
MÕISTATUSED
Kui Napoleon Bonaparte’i peetakse kõigi aegade kuulsaimaks prantslaseks, siis Voltaire on kindlapeale kõigi aegade kõige targem prantslane. On isegi neid, kes peavad 18. sajandit Voltaire’i sajandiks. Seesugune hinnang eeldab loomulikult Voltaire’i elu ja loomingu põhjalikku tundmist.
François Marie Arouet alias Voltaire sündis 21. novembril 1694 Pariisis ja suri samas 30. mail 1778. Need, kes seostavad Voltaire’i nime Suure Prantsuse revolutsiooni sündmustega, eksivad rängalt, sest Bastille’ vangla vallutamise päeval oli suurmees juba üksteist aastat manala asukas. Ja kuigi VABADUSE-VÕRDSUSE-VENDLUSE jaluleseadjatele oli Montesquieu’ ja Rousseau’ mõju hulga suurem, pidasid nad vajalikuks Voltaire’i põrm 11. juulil 1791 Pantheoni ümber matta ning Voltaire ametliku dokumendiga suurmeheks tunnistada.
.....
Allakirjutaja tahaks vaidlustada Voltaire’i kui ateismi alusepanija oreooli. Tema pidevad nääklemised usumeestega, tema kurikuulus sõnadepaar „écrasez l’infâme!“ (litsuge puruks nurjatu!), millega ta tavakohaselt oma kirju lõpetas, vahelesegamised nõiaprotsessidesse (Calas’ protsess jpt.) oli pigem võitlus ajastu valitseva ideoloogiaga. Elanuks Voltaire tänapäeval, võitleks ta praeguse nõmedusega, praeguste bürokraatidega. Selles vallas pole ju tööpõld sugugi kahane- nud. Mis ateismist saabki rääkida inimese puhul, kes oli veendunud, et Jumal on olemas. Teine asi, kas Voltaire’i Jumal oli just pilvede vahelt välja piiluv karmi näoga habetunud vanake. Seda kindlasti mitte. Voltaire’i Jumal on algpõhjuse andja, mateeriale liikumis-, tajumis-, mõtlemisvõime garanteerija, kes ei sega end vahele kohaliku omavalitsuse otsuste langetamisse. Sellist maailmavaadet nimetatakse vist deismiks. Voltaire’i ilukirjanduslikust loomingust paeluvad tänapäeva lugejat eelkõige tema filosoofilised muinasjutud, mis mõeldud lugemiseks täiskasvanuile: „Zadig“ (1747), „Micromégas“ (1752), „Candide“ (1759), „Jeannot ja Collin“ (1764), „Kohtlane“ (L’Ingénu, 1767), „Babüloonia printsess“ (La Princesse de Babylone, 1768).
„Europeia“ kogumik sisaldab Voltaire’i kaht kuulsamat muinasjuttu: „Zadig“ ja „Candide“. Enne lugema asumist oleks vist kasulik teada, et esimene sõna tähendab araabia keeles „saatust“, sõna candide tähendab aga prantsuse keeles „süütukest, lihtsameelset“. Tore oleks, kui ka meie, põhjamaa karge rahvas, oma surmtõsiste probleemide juures maailma asju niisama elurõõmsalt lahkaksime. See oleks peaaegu võimalik, kui vähemalt Voltaire’i need kaks muinasjuttu keskkooli kohustuslikuks lektüüriks kuulutataks.
.....