Читать книгу Zadig ehk Saatus - Voltaire - Страница 7

Hidžra 837. aastal, šavvalikuu 18. päeval.

Silmade rõõm, südamete piin, vaimne valgus! Ma ei suudle Te jalgade tolmu, sest kui Te ülepea kõnnite, siis ainult pärsia vaipadel ja roosidel. Ma söandan Teile saata tõlke raamatust, mille on paberile pannud üks vanaaja tark, kes tarvitsemata midagi teha, lõbustas ennast Zadigi loo kirjapanemisega. See teos ütleb rohkem, kui paistab ütlevat. Ma palun Teid, lugege see läbi ja langetage oma otsus: praegu olete küll elukevades ja naudingutest piiratud, olete kaunis ja Teie anderikkus täiustab Teie ilu, Te kuulete ülistusi hommikust õhtuni ja kõige selle tõttu võiks Teil õigusega mitte olla tervet mõistust, kuid olete sellegipoolest väga tark ja peene maitsega ja ma olen kuulnud Teid arutlemas paremini, kui seda teevad vanad, pika habeme ja terava- tipuliste mütsidega dervisid. Te olete diskreetne ega ole umbusklik; Te olete leebe, olemata kõrk; Te armastate oma sõpru ega soeta endale vaenlasi. Teie vaim ei ehi end laimunooltega; Te ei räägi ega tee halba, kuigi Teil oleks seda imelihtne teha. Lõpuks on Teie hing paistnud mulle alati niisama puhas kui Teie ilu. Teil on isegi pisut filosoofikalduvusi, mis pani mind arvama, et Te naudiksite teistest rohkem seda mõttetarga teost.

See lugu oli algul kirja pandud vanakaldea keeles, mida ei mõista Teie ega mina. Ta tõlgiti araabia keelde, et pakkuda meelelahutust kuulsale sultanile Ulugbekile. See oli tol ajal, kui araablased ja pärslased kirjutasid oma „Tuhat ja üks ööd“, „Tuhat ja üks päeva“^[2] ja muud sellesarnast. Ulug eelistas lugeda „Zadigi“, sultanitaridele aga meeldisid „Tuhanded ja ühed“ rohkem. „Kuidas te võite eelistada jutte,“ küsis neilt tark Ulug, „kus pole mingit mõtet ja mis midagi ei tähenda?“ Sultanitarid vastasid: „Sellepärast me neid armastamegi.“

Mul on hea meel, et Teie ei sarnane nendega ja olete tõeline Ulug. Ma loodan isegi, et kui olete tüdinud pinnalistest vestlustest, mis üsnagi sarnanevad „Tuhandete ja ühtedega“, ainult selle vahega, et nad on vähem lõbu pakkuvad, võiksin ma leida minuti, kus mul on au Teiega arukalt juttu ajada. Kui Te oleksite olnud Thalestris Philippose poja Aleksandri ajal, siis oleksid need kuningad Teie juurde reisinud.

Ma palun taevavägesid, et Teie naudingud oleksid segamatud, Teie ilu kestev ja Teie õnn lõputu.

Sadi

[1]Sheraa all mõtles Voltaire kuningas Louis XV armukest Mme de Pompadouri; mõnede Voltaire’i uurijate arvamust mööda aga Mme du Châtelet’d.

[2]on pärsia muinasjutukogu, mille Pétis de la Croix 1712. a. prantsuse keelde tõlkis.