Ekraaniaju

Ekraaniaju
Автор книги: id книги: 2189420     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 1799,47 руб.     (19,61$) Читать книгу Купить и скачать книгу Электронная книга Жанр: Здоровье Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789985353288 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 0+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Meie aju ei ole meie ajaga kooskõlas!
Kiire elutempo, pidev stress ja alalist internetiühendust eeldav digitaalne elustiil mõjutavad meie aju ja enesetunnet. Meil on üha raskem keskenduda, me magame halvasti, suhtleme üksteisega päris elus üha vähem, kadestame teiste inimeste sotsiaalmeedias esitatud elamusi – ja meie empaatiavõime väheneb pidevalt. Psüühilistest häiretest ja vaevustest ähvardab kujuneda suur oht meie tervisele.
Teoses räägib Rootsi psühhiaater Anders Hansen, populaarse raamatu „Tugev aju” autor, kuidas aju toimib ja mis juhtub, kui me vaatame igal võimalikul ja võimatul ajal oma arvutisse või nutitelefoni. Teemat lähemalt uurides saad peagi aru, et võib-olla peaksid oma aju eest rohkem hoolt kandma.
Sest ükskõik, kui palju sulle ka meeldib vaadata ekraanilt Instagrami ja Facebooki uudisvoogu või pilte ja filme, on sinu aju kujunenud hoopis teisel ajal ega ole kohastunud tänapäeva digitaalse ühiskonnaga. Raamat aitab meil saavutada kontrolli oma nutiseadmete kasutamise harjumuste üle, andes uusi teadmisi ja täiesti uue arusaamise sellest, mis inimese peas toimub.
ANDERS HANSEN töötab Stockholmis Karolinska instituudi psühhiaatriaosakonna peaarstina. Peale mitme raamatu on tema sulest ilmunud üle kahe tuhande artikli meditsiinist ja ravimitest, ta on pidanud sadu loenguid, muu hulgas ka ühe TEDi ettekande, ning osalenud raadio- ja telesaadetes. Tema raamat „Tugev aju” (ek Varrak, 2018) leidis palju positiivset vastukaja, seda on saatnud rahvusvaheline müügiedu ja see on aidanud muuta paljude inimeste elu.

Оглавление

Anders Hansen. Ekraaniaju

Anders Hansen. Ekraaniaju. Pühendatud Hans-Åke Hansenile (1940–2011) Vanja Hansenile ja Björn Hansenile

Eessõna

1. Meid kujundanud maailm

........ (8 punkti)

… (3 punkti)

. (1)

Evolutsioon – meie elu alus

Me pole loodud tänapäeva maailma jaoks

Tunded on ellujäämisstrateegia

Tunded juhivad meid otsuste poole

Negatiivsed tunded on prioriteet

2. Stress, ärevus ja depression – evolutsioonilised võitjad?

Nii kujunes välja meie stressisüsteem

Amügdala – meie tulekahjualarm

STRESSA PARAJALT

Pidevalt aktiivne

Ärevus – tekib võimaliku ohu puhul

ESINEMISHIRM

Isegi ebaloogiline ärevus on loogiline

Depressioon – looduslik kaitse?

ÄREVUST ESINEB AINULT INIMESTEL

Pikaajalise stressi hind

Depressioon – kaitse nakkuste eest?

Oma tunnete sõnastamine on tähtis

Hoiatusmärgid

„Tugevaim jääb ellu” ei pea alati paika

3. Nutitelefon – meie uus maalim

Dopamiini ülesanne

Me armastame kõike uut

Aju armastab „võib-ollat”

„Võib-olla” tekitab himu nutitelefoni järele!

Sotsiaalmeedia aktiveerib meie tasukeskuse

KES JÄÄB NUTITELEFONIST SÕLTUVUSSE?

Silicon Valley tunneb süüd

Madaltehnoloogiline lapsevanem

Digitaalne karussell kisub hõlpsasti kaasa

4. Keskendumisvõime – meie aja defitsiit

Rööprähklemise hind

Aju premeerib ennast halva töö eest

Töömälu on piiratud

Häirib isegi hääletu telefon

Nutitelefoni ignoreerimine on aktiivne tegevus

Me treenime tähelepanu hajutamist

Teadmiste kinnistamine

Pikaajaliste mälestuste loomiseks on vaja keskenduda

Aju armastab otseteid

Google’i efekt – info mällu salvestamata jätmine

Ümbritseva suhtes ükskõikne

RÖÖPRÄHKLEJA MÄLESTUSED SATUVAD VALESSE KOHTA

5. Kuidas mõjutab ekraan meie vaimset tervist ja und?

Alahinnatud uni

NUTITELEFONIST MASENDUSES?

Miks me magame?

Stress ja ekraan rikuvad une

Sinise ekraani varjukülg

E-raamat või „tavaline” raamat

Meie tundlikkus on erinev

KAS EKRAANID VÕIVAD MÕJUTADA KA SÖÖGIISU?

6. Sotsiaalmeedia – meie suurim mõjutaja

Me armastame kuulujutte rääkida

Sotsiaalsed hällist hauani

KUI PALJUDEGA INIMENE SUHELDA SAAB?

Facebook

Kõige meelsamini räägime iseendast

(A)sotsiaalmeedia

NÕRGEM ENESETSENSUUR

Sotsiaalne staatus mõjutab enesetunnet

Digitaalne armukadedus

Kumb oli enne, muna või kana?

MIS MEID KÕIGE KADEDAMAKS TEEB?

Sotsiaalmeedia mõjutab meid erineval moel

Sotsiaalmeedia on teismeliste kinnisidee

Me peegeldame ennast teistes

Kas sotsiaalmeedia hävitab empaatia?

Kellele kuulub sinu tähelepanu?

Digitaalne võidurelvastumine

Me otsustame ise, milliseid tooteid tahame

Verine lugu „meist ja neist”

Võltsuudised

Aeg digitaalseks võõrutuseks?

7. Mida teevad ekraanid meie laste ja noortega?

Laste nutitelefonisõltuvus

Dopamiin elu eri etappides

Nutiseadme abil õppimine ei ole väikelastele

MIKS KÜPSEB OTSMIKUSAGAR KÕIGE VIIMASENA?

Ei oska tasu saamist edasi lükata

Nutitelefon koolis – sõber või vaenlane?

Tähelepanu hajutaja – vähemalt osade jaoks

Noored magavad üha halvemini

Noorte halb vaimne tervis

Nutiseade kui depressiooni allikas

Kui internet muutus mobiilseks

Valik – hea enesetunne või sõltuvus

Mõiste „ekraaniaeg”

8. Kehaline aktiivsus – nutikas vastumeede

Infotsunami

Ka vähene liikumine annab tulemusi

Miks meie keskendumine paraneb?

Kehaline aktiivsus ennetab stressi nii lastel kui täiskasvanutel

Vaimne stressivastane turvapadi

Me liigume üha vähem

Kui palju on vaja ennast liigutada?

ME OLEME VILETSAS VORMIS!

9. Aju tulevikus – kas see kohaneb?

Meie IQ langeb

„Teadmine”

„Rongihaigus” ja teisi murekohti

Teadusuuringud ei jõua sammu pidada!

Mis kaduma läheb?

Kas me areneme endiselt?

Kas me tunneme ennast tõepoolest halvemini?

Õnnelikkus pole meie loomuses

Läbi aegade suurim ühiskondlik muutus

10. Lõppsõna

Häid nõuandeid digitaalsel ajastul

TÖÖL

SOTSIAALSE SUHTLUSE AJAL

LASTELE JA NOORTELE

ENNE MAGAMA MINEMIST

STRESS

KEHALINE AKTIIVSUS JA AJU

SOTSIAALMEEDIA

Allikad

Piltide allikad

Tänusõnad

1

2

3

Отрывок из книги

2018. AASTA MAIS külastasin Ameerika psühhiaatriaorgani -satsiooni American Psychiatric Association (APA) aastakoosolekut New Yorgis, kuhu kogunevad kolleegid kogu maailmast – mitte kusagil mujal ei kuule terminit „bipolaarne” sama tihti –, et kuulata maailma juhtivate ajuteadlaste ettekandeid uusimatest avastustest.

Sellistel kongressidel ei pruugi ettekanded olla kõige huvitavam osa. Vähemalt sama põnev on tunnetada, millised küsimused psühhiaatreid ja teadlasi kõige rohkem huvitavad ja puudutavad. 2018. aasta kevadel kuulsin paljusid kolleege esitamas üksteisele ühte ja sama küsimust: „Millele me ennast digitaliseerimise käigus tegelikult allutame? Kas tegu on hiiglasliku eksperimendiga, milles osalevad lisaks meile endile ka meie lapsed?”

.....

Kuid tõstkem nüüd Karin ja Maria tänapäeva maailma, mis on täis kiirtoidurestorane. Karin näeb McDonald’si restorani, võtab seal ühe hamburgeri ning lahkub siis rahulolevana, kõht parajalt täis. Seejärel siseneb Maria, tellib ühe hamburgeri, friikartulid, kokakoola ja jäätise – ning lahkub restoranist, kõht lõhkemiseni täis. Järgmisel hommikul on tal kõht jälle tühi ja ta läheb tagasi restorani, kus tõdeb oma rõõmuks, et seal on sama palju toitu kui päev varemgi. Ta tellib sama menüü mis eelmiselgi päeval.

Paari kuuga hakkavad ahmimise tagajärjed Maria keha juures näha olema. Lisaks sellele, et ta on mitu kilo juurde võtnud, on tal hakanud tekkima ka 2. tüüpi diabeet. Tema kehal on raske ülikõrge veresuhkrutasemega toime tulla. Nüüd on rollid vahetunud. Iha kalorite järele, tänu millele Maria savannis ellu jäi, ei sobi tänapäeva maailma. Bioloogiline mehhanism, mis on aidanud meil pea kogu maakeral veedetud aja jooksul ellu jääda, toob äkitselt rohkem kahju kui kasu.

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Ekraaniaju
Подняться наверх