Читать книгу Magus veri. Suhkrusõltuvuse needus - Ann Fernholm - Страница 8

Süvenesin diabeedi teemasse ja üllatusin taas, kui sain teada, et diabeetikutel ei olegi alati probleem kõrge halva kolesterooli tasemega, sellega, mille eest hoiatavad ametkonnad ja arstid. Enamasti on neil probleem hoopis kahe muu vererasvaga: neil on liiga vähe head kolesterooli ja liiga palju niinimetatud triglütseriide.

Samamoodi on paljudega neist sadadest tuhandetest rootslastest, kes on aastate jooksul läinud vöökohast pisut liiga ümaraks. Rasvunud kõht annab tunnistust metaboolsest sündroomist (lähemalt vt lk 13), mis levib meie rahva seas kulutulena. Kui arstid räägivad ülekaalu ohtlikkusest, siis ennekõike seetõttu, et ülekaal on seotud mitmesuguste häiretega keha ainevahetuses. Ma olen alati arvanud, et rasvunud kõhuga inimestel on kõrge vererasvade tase. Sellist pilti on vahendanud nii ametnikud kui ka paljud teadlased. Aga metaboolse sündroomi diagnoosikriteeriumidesse ei ole kaasatud halba kolesterooli. Selle asemel kummitab seal liiga madal hea kolesterool ja liiga kõrge triglütseriidide väärtus.

Niisiis – järjekordselt miski, mis ei klapi. Miks on ülekaaluliste inimeste ravi Rootsis keskendunud halvale kolesteroolile – kui enamasti on paigast ära hea kolesterool ja triglütseriidid? Miks on diabeedi toitumisnõuannete eesmärk olnud alandada halba kolesterooli, samas kui selle vererasvaga neil sageli probleeme polegi?

Järgmine asi, mis pani mind mõtlema, et midagi on väga valesti, oli üks suur Ameerikas läbi viidud uuring, millest lugesin arstide ajalehest Läkartidningen. Teadlased olid mõõtnud vererasvu üle 100 000 inimesel, kes olid sattunud haiglasse tõsiste südamevaevustega. Nende halva kolesterooli väärtused olid keskmiselt madalamad kui tervetel inimestel mõõdetud väärtused.

Samal ajal näitas üks suur Euroopas läbi viidud uuring, et rohkem kui kahel kolmandikul neist, kes satuvad südameprobleemidega haiglasse, on probleeme veresuhkrutasemega, neil on kas metaboolne sündroom või diabeet. Hakkasin juurdlema, miks oli keskendutud halvale kolesteroolile, samas kui südame jaoks paistis sama oluline olevat mure veresuhkru pärast? Mida rohkem ma lugesin, seda rohkem leidsin killukesi, mis ei sobinud kokku.

Rääkisin selle naisega umbes samal ajal, kui hoogu hakkas koguma praegu Rootsis käiv toitumisdebatt. Naine järgis niinimetatud LCHF-dieeti (low carb high fat^[1.]).

Metaboolne sündroom vaevab ka saledaid

Kui sul on ümar kõht, võid kahtlustada, et sul on metaboolne sündroom. Kõhurasv on selle oluline tunnus, aga haigus võib tabada ka saledaid. Sündroomi võib diagnoosida ligikaudu 15–20 protsendil kõikidest üle 30aastastest. See on tervishoius – pehmelt öeldes – probleem.

Metaboolse sündroomiga inimestel on probleeme veresuhkrutaseme reguleerimisega, seetõttu nimetatakse seda ka eeldiabeediks või insuliiniresistentsuseks. Organism reageerib halvasti veresuhkrutaset alandavale hormoonile insuliinile ja veresuhkrutaseme alandamiseks on seda vaja ebatavaliselt suurtes kogustes. Metaboolse sündroomiga inimestel on seega üpriski kõrge veresuhkrutase ja samas ka väga palju insuliini organismis. Kui veresuhkrutase langeb, toimub see sageli järsult ja selle tagajärjel muutub inimene väsinuks ja loiuks.

Ent kõik ei tea seda. Mehed ja vanemad naised ei pruugi oma metaboolset sündroomi märgatagi, kui nad ei astu kaalu peale ega lähe arsti juurde oma verenäitusid mõõtma. Metaboolne sündroom on seotud liiga madala hea kolesterooli ja liiga kõrge triglütseriidide väärtusega. Lisaks tõuseb sageli vererõhk. Niinimetatud glükoositaluvuse testi puhul, kus inimesele antakse lühikese aja jooksul juua palju suhkrut, tõuseb veresuhkrutase ohtlikesse kõrgustesse.

Viljakas eas naised märkavad oma metaboolset sündroomi kergemini, kuna neil võib tekkida probleeme ovulatsiooniga. Seda nimetatakse polütsüstiliste munasarjade sündroomiks. Lähemalt selle kohta peatükis 14.

Paljude metaboolse sündroomi all kannatavate inimeste puhul ei jaksa insuliini tootev kõhunääre lõpuks enam oma tööd tõhusalt teha. Veresuhkrutase kerkib veelgi. Siis kasvab haigus üle II tüüpi diabeediks. Metaboolne sündroom ja teist tüüpi diabeet suurendavad paljude haiguste, näiteks südamelihase infarkti, insuldi, vähi, podagra, fibromüalgia ja dementsuse riski.

Peale kõhurasva on metaboolse sündroomi ja teist tüüpi diabeedi riskifaktor ka suitsetamine.

LCHF-liikumine on rohujuure tasandil tekkinud liikumine, mille sõnumit levitatakse suuremalt jaolt blogide ja raamatute kaudu. Selle hinnangul teevad nüüdse aja toitumissoovitused meid haigeks. Suhkru ja süsivesikute asemel soovitavad LCHF-i pooldajad rasva. Sai, riis, pasta ja kartul tuleks vahetada koore, või, õlide ja muna vastu. Ka puu- ja aedvilju valivad nad hoolikalt. Banaanid ja viinamarjad jäävad kõrvale. Nende asemel on brokoli ja lillkapsas, vaarikad ja mustikad.

Paljud teadlased leiavad, et just LCHF-liikumise eelistatud rasv teeb inimesed haigeks. Veresuhkrutase lendab lakke ja suurendab südamehaiguste, vähi, depressiooni ja mõtlemise aeglustumise ohtu.

Naine, kellega mina vestlesin, oli kõige muud kui aeglase mõtlemisega. Ka oli ta oma veresuhkrutaset alandades vähendanud paljude haiguste riski. Ta tundis end ilmselgelt märksa paremini kui siis, kui kaalus üle 100 kilo ja jaksas end vae-vu liigutada. Miks on tema kogemused ühiskonna silmis nii vastuolulised?