Hõive, intressi ja raha üldteooria

Оглавление

John Maynard Keynes. Hõive, intressi ja raha üldteooria

EESSÕNA

I RAAMAT. SISSEJUHATUS

1. PEATÜKK. ÜLDTEOORIA

2. PEATÜKK. KLASSIKALISE TEOORIA PÕHIVÄITED

3. PEATÜKK. EFEKTIIVSE NÕUDLUSE PRINTSIIP

II RAAMAT. DEFINITSIOONID JA IDEED

4. PEATÜKK. ÜHIKUTE VALIK

5. PEATÜKK. OOTUSE OSA TOODANGU JA HÕIVE MÄÄRAMISEL

6. PEATÜKK. TULU, SÄÄSTUDE JA INVESTEERINGUTE DEFINITSIOON

LISA KASUTUSKULU KOHTA

7. PEATÜKK. SÄÄSTUDE JA INVESTEERINGUTE TÄHENDUSE EDASIARENDUS

III RAAMAT. TARBIMIS-KALDUVUS

8. PEATÜKK. TARBIMISKALDUVUS. I. OBJEKTIIVSED TEGURID

9. PEATÜKK. TARBIMISKALDUVUS. II. SUBJEKTIIVSED TEGURID

10. PEATÜKK. TARBIMISE PIIRKALDUVUS JA MULTIPLIKAATOR

IV RAAMAT. INVESTEERIMIS-AJEND

11. PEATÜKK. KAPITALI PIIREFEKTIIVSUS

12. PEATÜKK. PIKAAJALISED OOTUSED

13. PEATÜKK. INTRESSIMÄÄRA ÜLDTEOORIA

14. PEATÜKK. INTRESSIMÄÄRA KLASSIKALINE TEOORIA

14. PEATÜKI LISA. INTRESSIMÄÄRA KÄSITLUS MARSHALLI “MAJANDUS-TEOORIA ALUSTES”, RICARDO “POLIITILISE ÖKONOOMIA ALUSTES” JA MUJAL

15. PEATÜKK. LIKVIIDSUSE PSÜHHOLOOGILISED JA ÄRILISED AJENDID

16. PEATÜKK. KAPITALI OLEMUSE MITMESUGUSEID VAATLUSI

17. PEATÜKK. INTRESSI JA RAHA OLULISED OMADUSED

18. PEATÜKK. HÕIVE ÜLDTEOORIA UUES SÕNASTUSES

V RAAMAT. RAHAPALGAD JA HINNAD

19. PEATÜKK. RAHAPALKADE MUUTUSED

19. PEATÜKI LISA. PROFESSOR PIGOU’ “TÖÖPUUDUSE TEOORIA”

20. PEATÜKK. HÕIVEFUNKTSIOON160

21. PEATÜKK. HINNATEOORIA

VI RAAMAT. ÜLDTEOORIAGA SEOTUD LÜHIMÄRKUSED

22. PEATÜKK. MÄRKUSED KAUBANDUSTSÜKLI KOHTA

23. PEATÜKK. MÄRKUSED MERKANTELISMI, LIIGKASUSEADUSTE, TEMBELDATUD RAHA JA ALATARBIMISE TEOORIATE KOHTA

24. PEATÜKK. KOKKUVÕTVAD MÄRKUSED SOTSIAALSE FILOSOOFIA KOHTA, MILLENI ÜLDTEOORIA VÕIB JUHTIDA

SAATEKS

LÜHIBIOGRAAFIAD

Отрывок из книги

Käesolev e-raamat sisaldab autoriõigusega kaitstud materjale ja kogu e-raamatu sisu on autorikaitse objekt. E-raamatu kasutamine on lubatud üksnes autoriõiguste omaniku poolt lubatud viisil ning tingimustel.

Tingimused e-raamatu kasutamiseks:

.....

John Stuart Milli “Poliitilise ökonoomia alustes” on see doktriin esitatud järgmiselt:

“Kaupade eest tasumise vahendid pole midagi muud kui kaubad. Iga isiku vahendid teiste inimeste toodangu eest maksmiseks kujunevad nendest, mis ta ise on omandanud. Kõik müüjad on vältimatult selle sõna otseses tähenduses ostjad. Kui me suudame riigi tootmisvõimsust kahekordistada, peame kahekordistama kaupade pakkumist igal turul, kuid me peame sama hoogsalt kahekordistama ostujõudu. Igaüks toob kaasa nii kahekordse nõudluse kui ka pakkumise; igaüks suudab osta kaks korda sama palju, sest igaüks saab vahetuseks välja käia kaks korda sama palju.”[14]

.....