Читать книгу Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma - Katrin Saali Saul - Страница 8

Hästi primitiivselt selgitades võiks öelda, et arhetüüp on mingi idee, millest kõik inimesed saavad ühtemoodi aru. See arusaam kerkib meie süvaolemusest.

Mõistet „ilus päev“ saab tõlgendada mitmel erineval moel. Ühele on ilus päev soe ja päikseline, teisele kangastub hoopis karge lumine suusanõlv, kolmandale rahulik aeg lastega, neljandale lõbus oleng sõpradega, viiendale jalutuskäik tormisel mererannal ja nii edasi. Ilus päev ei mahu arhetüübi mõiste alla.

Või „liiklusvahend“ – osadele auto, teistele kaamel, kolmandatele jalgratas.

On aga terve hulk ideid, mida inimesed sarnaselt mõistavad. Kui lasta inimestel ette kujutada näiteks mõisteid: kuningas, ema, vaeslaps, sõdalane, nõid, narr, sünd, saame põhiolemuselt väga kattuvad pildid.

Psühhoanalüütik Carl Gustav Jung^[1.] on kirjutanud arhetüübi ehk algkuju mõiste psühholoogia kullavaramusse. Ta selgitab seda sünkroonset arusaamist kollektiivse alateadvuse terminiga. Ta seletab, et teatud kogus mõisteid ongi kõigi indiviidide juures ühesugused, et need mõisted on osa inimpsüühe kaasasündinud struktuurist. Need ideed kujundavad ja mõjutavad instinktiivselt inimeste taju, mõtlemist, tundeid ja käitumist, sõltumata sellest, kas inimene on need ideed endale teadvustanud või asuvad nad kusagil sügavas alateadvuses. Need algpildid rändavad pärilikkuse teel põlvest põlve.

Jung sõnastab arhetüübi olemasolu järgmiselt: „Need algpildid, ürgkujud on iseloomulikud tervele inimliigile ja kui nad üldse kunagi on „tekkinud“, siis langeb see tekkimine kokku inimliigi tekkimisega. See on inimese inimlikkus. Arvamus, et see pole päritud, vaid tekib igas inimeses uuesti, oleks sama mõttetu nagu primitiivne arusaam, et päike, mis hommikul tõuseb, on hoopis teine kui see, mis õhtul loojus.“

Arhetüübi hästi tuntud väljenduseks on muinasjutud, muistendid ja müüdid. Tänu nendele oleme kõik arhetüüpsete ideedega juba lapsepõlvest tuttavad.

Vahet pole, kas me mõistet „arhetüüp“ tunneme, need üleinimlikud nähtamatud jõud mõjutavad me käitumist igal juhul iga päev. Niisiis, kui mingi jõud, mis on suurem kui me ise oleme, meie elu ja olu nii suurel määral juhib, kas siis poleks tark neid jõudusid nii endas kui teistes tundma õppida?