Читать книгу Elitaarne mees Harry Männil - Olev Remsu - Страница 9

Õpingud lõikas nagu noaga läbi Nõukogude võimu tulek.

Teada on, et kogu selle võimu Eestis eksisteerimise vältel oli plaan viia alma mater Tallinnasse – mis see siis olgu, kuidas teie ülikool polegi pealinnas, miks te teistest liiduvabariikidest erinete!?

Selge ju, et pealinnas oleks olnud hõlpsam ülikooli kontrollida, enda tahte alla painutada. Asja lükati pidevalt edasi vaid kavatsetava ürituse tohutu mahu ja ulatuse pärast. Lihtsalt jaks ei hakanud peale.

Ent majandusteaduskond koliti Tallinna Tehnikaülikooli juba 1940. aastal, seal jätkusid ka Männili õpingud.

Tead, meid pandi õppima kompartei ajalugu ja marksistlikku ideloogiat, see oli mulle liiast ning ma lõin käega, ütles Männil. Teisel korral kuulsin, et Nõukogude võim eksmatrikuleeris ta ülikoolist.

Olgu nii või teisiti, õpingud jäid sedapuhku katki.

Vaat, siinkohal oleks süvitsi mineval uurijal vaja arhiivitööd. Kindlasti on Männili õpingutest säilinud dokumente, mis lubaksid täpsustada mäletaja mälu, lähemalt määratleda kuupäevi.

Vahest leidub säilikuid Männili sõjaväeteenistusegi kohta, kuigi see on mõnevõrra kahtlasem.

Aga nüüd muutus Männili elu seiklusrikkaks.

Männil meenutas niinimetatud töörahva rongkäiku 21. juunil 1940.

Tema oli kohal nagu igal pool, kus midagi olulist sündis.

Männil nägi, kuidas Pikal tänaval asuva Nõukogude saatkonnahoone rõdult tervitasid demonstratsiooni Andrei Ždanov, Karl Säre, Johannes Lauristin ja teised punajuhid.