Читать книгу Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas - Peeter Ernits - Страница 15

Tagasi tsiviilellu ja ülikooli

Оглавление

Mäletatavasti oli Arnold Rüütel pärast Jäneda kooli lõpetamist jõudnud saada Tartu ülikooli mittestatsionaarseks tudengiks põllumajandusteaduskonnas. Sõjaväest naastes tahtis ta ilmtingimata jätkata viieks aastaks katkenud õpinguid. Vahepeal oli loodud Eesti Põllumajanduse Akadeemia, kus tal tuli alustada taas nullist. Rüütel tegigi uuesti sisseastumiseksamid.

Esmalt pidi ta aga otsima endale töökoha. Paariks aastaks leidis ta selle kehalise kasvatuse õpetajana Tartu põllumajanduse mehhaniseerimise koolist. Seejärel sai temast peazootehnik ja siis ka juhataja Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi Tähtvere katsebaasis. Kui loomakasvatuse instituudi direktor Adolf Mölder kutsus Rüütli oma asetäitjaks majandusalal, sai tema tööks instituudi kõigi katsebaaside töö organiseerimine.

Loomakasvatuse instituudil oli üheksa katsemajandit üle Eesti. Kõige lähem asus Tähtveres, aga need olid ka Väimelas, Toris, Kehtnas, Kurtnas jm. Instituudi direktor akadeemik Mölder oli ise suur tõuaretaja ja tema tööd käidi imetlemas lähedalt ja kaugelt.

Kord oli Vorbusele külla sõitnud hulk tähtsaid mehi Venemaalt. „Rüütel kiitis kangesti punast karja ja Kristjan 1427 nime kandnud punast tõupulli,“ meenutab katsemajandit juhtinud Kalju Roosve. „Kristjanit hooldas karjak Kalatškin, kes oli tsaariajal Peterburis kutsarina töötanud, aga revolutsiooni järel sealt minema putkanud. Tõesti, Kristjani selg oli väga ilus ja laudja laius hea. Rüütel võttis klaasi, pani selle pulli laudjale ja ütles vene keeles: „Vaat selline peab olema üks pull!“ Ilusad loomad olid meil küll.“

Enam kui pool sajandit hiljemgi võib Rüütel uhkusega rääkida tollase tõuaretuse kõrgest tasemest Eestis: „Meid toodi eeskujuks üle terve Liidu ja alatasa käidi meie saavutustega tutvumas.“

Kõrvuti tööga loomakasvatuse instituudis kulgenud õpingud EPA-s jõudsid eduka lõpuni 1964. aastal. Selleks ajaks oli Rüütel saanud 36-aastaseks ning edutatud Tartu näidissovhoosi direktoriks. Ühtlasi oli temast saanud naisemees.

Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas

Подняться наверх