Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 16

Ma aitasin emal Berjozkas küpsiseid müüa. Emale ei maksta töö juures. Toiduga on kehvad lood. Tädi Katja räägib:

„Ajad on sellised. Rasked.”

Keetsime kanajalgadest suppi ja sõime. Varem keetsime kanast, nüüd jalgadest. Jalgu müüakse kiloga. Kana oli maitsvam. Palju maitsvam.

Ema tahab mind teise kooli panna.

Vanemate klasside õpilased lõid ühele tüdrukule tooliga pähe, ta on haiglas.

Mina olen Nadjaga sõbrustanud esimesest klassist peale. Olen rääkinud talle saladusi.

Ma korjan kleepse ja on ainult üks on veel kleepida. Et Cindy nukk võita! Nadja palus raamatut ja ma andsin. Mul läks meelest, et raamatu vahel on album ja kleepsud! Nadja andis raamatu tagasi, aga albumit ei andnud. Käisin emaga nende pool kodus. Nad elavad eramajas. Ema palus tema vanaisa, et nad tagasi annaksid. Nad ei andnud. Ma nutsin. Nüüd pole mul enam albumit ega sõbrannat.

Nägin nende pool väikest põrsakest. Ta jooksis nagu koer.

Polja