Читать книгу Mesiniku tütar - Santa Montefiore - Страница 4

„Summ-summ,” kostab mesipuu seest.

„Varjata palju võid naabrite eest,

meile ent kõigest rääkima pead,

muidu me meest sa ilma ju jääd!”

Noor neid täis õnneruttu –

ju altari ees mees –

neil räägib salajuttu,

sest muidu sõit neil sees.

Sõit neil sees, lend neil ees –

hääbuvad ja kaovad.

Kui räägid mummudele tõtt,

siis sulle truuks nad jäävad.

Pulmad, sünd või matused,

kiri kaugelt maalt,

kõigest, mis sul südamel,

neile jutusta.

Mummul meeldib kuulata,

olgu klatš või tõik,

uudishimulik on ta,

tal on ükstakõik!

Ära seisa seal, kus puud on,

siis kui välku lööb,

ega seal, kus mesipuud on,

vaen kui südant sööb.

Muidu mummud nukraks jäävad,

nukraks jäävad, ära läevad.

Minema su juurest!

Kui sina neid ei kurvasta,

on nad su sõbrad suured.

Rudyard Kipling