Читать книгу Ei jäta elamata - Vahur Kersna - Страница 11

Kui sõnum juhtunust jõuab ümbritsevateni, võib sind tabada identiteedimuutus. Lahedast trennikaaslasest, silmapaistvast profist, tublist lapsevanemast ja kellest kõigest veel oled sa korraga muutunud kurja saatuse õnnetuks ohvriks, tontlikuks tüübiks, kelle surm on palunud viimsele valsile. Sellise inimese, sõbra või tuttavaga pole nii mõnelgi enam mugav suhelda.

Lugematud silmad mäletavad, kuidas raskete aegade saabudes eemaldutakse elumerel üksteisest kui purjekad päikeseloojangus. Sinna pole palju parata, mõistkem minejaid ja laskem nad lahti.

Inimeste külge klammerduda, neid kurnata pole mõtet. Igaühel oma elu, teed ja tegemised. Kui vaja, leiad tõelise sõbra alati telefonikõne kauguselt.