Читать книгу Vikerkaar 3 2020 - 3 2020 - Страница 7

***

naine kes jooksis huntidega

pages sõja eest

naine kes jooksis huntidega

põgenes pommitamise eest

naine kes jooksis

evakueeriti

hirm hirmus pani ta jooksu

kahe väikese lapsega

niisamuti olid hirmul hundid

ka nemad põgenesid sõja eest

naisel ja huntidel

oli lihtsalt sama tee

Siberisse

Siberis rühkis naine edasi

lastele on vaja piima tuua

läbi metsa

raske piimapütt kukub suure kaarega ümber

piim imendub samblasse

naine komistab kõhuli

tema seelikusse imbub kusi

ta jookseb koos hundiga

hunt on suur ja vaatab naist

naine väriseb saab jalad alla

terve tee kõnnib hunt ta kannul

kui üks peatub ootab ka teine

metsast välja jõudes

võtab naine viimase jõu kokku

ja paneb jooksu

ja hunt – jookseb jälle temaga

naine murrab hundiga

sest ta lapsed on näljas

hunt mängib naisega

sest tema ei ole näljas

üks neist näljastest lastest jäi Viljandi koolis istuma

kaks aastat – kaks aastat sai ta sanatooriumis

iga päev klaasi hapukoort

seda päris, kõige rammusamat

see oli ilus aeg ütles ta

sest siis ei pidanud kooli kõrvalt tööd tegema

ta mäletab kuidas nad ema ja õega Siberist tagasi tulid

öösel vankriga rongi peale sõites

jooksid nendega kaasa kõige suuremad Siberi hundid

tal oli seljas koerakarvadest kampsun

mille kohalik vene mammi

oli talle kodumaale sõiduks kudunud

mul on lapsepõlvest üks eredamaid unenägusid

kus põgenen hundi eest

jooksen ja jooksen aga edasi ei saa

lõpuks otsustan et annan alla

veeretan ennast hundi ette ja ütlen

no söö siis!

hunt tuleb ninaga päris lähedale

ütleb nämm nämm

ja kõnnib minema

ja mina jään talle järele vaatama

nämm nämm

see oligi söömine

see ongi ellujäämine

suur piimapütt Siberi samblas

klaas kõige rammusamat hapukoort

nämm nämm