Читать книгу Värske Rõhk nr 71 (3/2021) - 3 2021 - Страница 5
Marta Talvet
Оглавление*
õrnus hakkab ikka vulisema
kui mitte suus
siis silmades
sulud avarduvad
suled värelevad
soov punuda pesa
hakkab iseennast punuma
mina
ei saa midagi teha
soovid sulud ja suled
on kõikvõimsad
ebaisiklikud
igavesed
ja vulin ja kärin
niisamuti
*
pakkida kohver
panna mantel selga
kõndida seda teed mööda
mis viib nurga taha
sinna kuhu enam hästi näha pole
*
suur
koletislik samm
tagasi lapsepõlve
rohkem kui samm
hüpe üle kõhkleva kuristiku
taas paljajalu olles
avastada et
ei oska enam kõndida
killud augud konarused teel
lõikavad tükkideks laulu
selge musikaalse
veendumuse
rohelise särava
uskuva inimese
*
järsku tekkinud jääkirme
imeväike plahvatus
ja purunemine
sõrmeotsa
selgimine
nahal
tõlkimise tulemust
ei ole on vaid
pidev tõlkimine
nõrga ja tugeva puute
vaheldumine
mind pole sind ei ole
pidetuse tulemus on pidev alguspunkt
*
ükskõiksus kappab
haudade vahel
naerab hääletult
ja leinajaid kohutab
see naer
kusagil
kurbuse voltide vahel
kükitav naer
nähtamatu
varjamatu
unustuse naer
ta laotab lahti oma võrgu
kes kukub
jääb kinni
imestab
häbeneb
kahtleb
naeru võrk
kuristiku põhjas
pimesilmne
kehailm
*
öine vihm
jõgi
vesi kohtumas
veega
tumedad punktid ühtivad
haaravad
neelavad
teineteist
paisudes
suureks
mustamarjaliseks
kihavaks
lihavaks
varjuliseks
silmateraks
*
leib ja küünarnukid laual
kombetu kompositsioon
nälg meie pilkudes
ärkab ja naerab
ja võtab endale kõik
mis meil pakkuda on
*
sõrmeotsad
soolased oliivid
silmad
kummalised
marjad
laugude
luidete vahel
korjatud merest
merest
mis on tehtud
unest
sind nähes
ära tundes
silmapiir
muutub ja kaob
kaugus ja lähedus
sulavad üheks
pilk ärkab unemere
sügavusest
on avar kui tühi väli
kaetud heleda ja
hapra liivaga
et olla
tugevate tuulte
armastada