Читать книгу Vikerkaar - 9 2020 - Страница 3

Saksa keelest tõlkinud Wimberg

Cupido, Venus ka, kord nägid värahtamas

tuld noores südames ja valu ka sealsamas.

Ei kustutada saa küll seda sädet muu,

kui läitja ise vaid, ta pilk ja magus suu.

Kuid armuleegi mürk sel poisil nooli katab,

üks puutub südant nüüd, veel rohkem valu matab.

Ta laskis kirkamaks nii saada sädemel,

et oli öö või päev, ei olnud puhkust sel,

on kõrgeks tõusnud leek, on ergas tulesära

ja kätte kaugele see kuma paistab ära:

ei tahe kõige eest saa üksi kanda hoolt,

on tules üleni nüüd süda igalt poolt.

Oo armutule suur ja võimas lõkkemüha,

mis puhkeb sädemest, siis kiirelt paisub üha!

Oo jõud, mis lõõmale lõi iha nende sees!

Kõik hästi neil ka on, las ootab võitlus ees.

Nüüd armastuse leek just nõnda loita suutku,

kurb tuju rõõmutuks eal ärgu südant muutku!

Just nõnda püsigu õnn abielus hea,

et näha süttimas tuld uut näeks õite pea!

Kirjutatud Tallinnas 10. novembriks 1634, Nicolaus Willbrandti ja Elisabeth von Wangersheimi pulmade puhul

Originaal: Reiner Brockmann „Sie brennen grad auß lust, auch lebn sie gar wol“, 1634. Pealkiri originaalis on anagramm-värsirida abiellujate nimedest kujul Nicolaus Wilbrand ja Elisabethe Wangerssen. Anagramm on värsilõikudena paigutatud ka originaali 15. ja 16. värssi. Kummalgi juhul ei ole anagramm täiesti täpne. Wimberg