Читать книгу Vikerkaar - 9 2020 - Страница 4
fs
Оглавление***
koerale ei tohi anda
laua pealt syya
ega orjale
inimese nime
kui sa ostad seda vahuveini
ei siruta sa kätt välja
et tõsta pudelit letile
sa ootad
et mina tulen ringiga leti tagant
ja teen seda
kui me paneme asfalti
või tõstame banaane välja
ei vaata sa meile näkku
kui teie olete inimesed
kes siis meie oleme
kas ori on arenenud inimesest
või pole teda olemas
kas meid saab osta tööriistapoest
kas tykikaupa
või kaaluga
ei ole meie asi
miski ei ole meie asi
aga ikka sa kysid
milline vein sobib praetud krevettide juurde
miks?
meil ei ole ju silmi
ega suud
***
mina ja pornostaarid
meis on mõndagi yhist
me täidame sinu õhtuid
kui sa lösutad kodus
ja vaatad pornot
tellid woldiga õlut
või veini
ipat või porterit
valget veini või roosat mulliga
siis mina otsin need välja
ja panen pakki
see jubin siin piiksub nõudlikult
ja sina oled veel nõudlikum
helistad või kaebad facebookis
mina ja pornostaarid
meil on ka erinevusi
nemad teesklevad orgasme
minul on siiras
klassiviha
ent siiski
minu ja mu õdede elu
möödub kaamerate all
***
kohtasin trepikojas naabrinaist
naeratasin kramplikult
nagu tööl leti taga
teistmoodi enam ei oska
ma ei teagi kus tema töötab
ja toob inimkonnale kasu
ei oska nii hästi lugeda
seda väsinud
virilat naeratust
***
ja jälle yheöösuhe
kas nyyd hakkabki nii olema
inimesed on head
ja ilusad
ja kompleksivabad
ehkki vaid selles yhes asjas
palju katkisi elusid
kas see nyyd parandab midagi
või rebib veel rohkem katki
keegi pole andnud alust
põhjendamata lootusteks
tuleb ka ise
olla täiskasvanu
ehkki see pole olnud
kunagi lihtne
mitte mõelda neist silmadest
paotunud huultest
patja krampunud sõrmedest
tätuudest seljal
kätel ja jalgadel
rinnaneetidest
tuleb võtta kärakat
teha kyynilist nalja
mitte jääda kainena yksi
mitte mõelda asju
mis võiks olla
kui maailm oleks õige pisut
teistsugune
mõni ykssarvik siin ja seal
mitte saata sõnumeid
muusikalinke
mitte kutsuda kinno
mitte teha kulunud nalju
mis enne ei olnud kulunud
mis tegelt ka
praegu tulid pähe
aga kulusid niipea
kui said öeldud
olla ka ise vana ja kulunud
muretu kepimees
uhke ja vaba
ilusa häälega
lind taevas
varahommikune prygikajakas
***
viiendal päeval tuleb igatsus
mitte et enne ei oleks olnud
aga nyyd saab see mu kätte
ma ei paku bussis
vanadele naistele istet
ma pean olema mitmest kyljest kaitstud
igatsuse lööklaine
raputab niikuinii
miks ma vaatasin aknast välja
just siis
kui sinu majast mööda sõitsime
ei mitte sinu majast
neist puudest
mille taga on majad
mille taga on majad
mille taga
sinu maja
kust ma lahtiste saapapaelte
tyhja telefoniga
ja pesemata tööle läksin
kus see igatsus oli
tegi ringi ymber maakera?
kogus jõudu
nagu orkaan
inimesed vaatavad mind imelikult
etteheitvalt
ja kaasa tundvalt
inimesed tänaval ytlevad
sa korjasid sealt esikust oma jaki yles
ja toa põrandalt pyksid
ei päikseprillid
ega rahakott
jäänud maha
sul ei ole sinna enam asja
poe aknal televiisoris
pöörduvad nad minu poole
kuidas sa julged veel tunda
nende juuste lõhna
