Читать книгу Põimunud saatuselõngad - Adena Sepp - Страница 4

Tuhmunud minevikul tuhmunud mõtted,

tuhmunud teedel vaid tuhmunud tõkked.

Tuhmuvad saatuse keerukad lõngad,

tuhmuvast mälust leiad vaid mõnda.

Inimesedki hajuvad tuhmuvas meeles,

lauludki tuhmuvad võõramaa keeles.

Tuhmub ka naeratus nukratel huultel,

lõkkedki tuhmuvad tugevail tuultel,

järele jäävad vaid tuhmunud söed.

Ei tuhmu vaid lootus,

et taas kord sütivad need.