Читать книгу Kuningriik kaasavaraks - Alice Wool - Страница 5
2. peatükk
ОглавлениеHILINEDES ETTENÄHTUD VEERANDTUNNI, lähenes Liz Astoriale põlvevärinata. Uksehoidja kõõritas umbusklikult tema poole, kuid ei lausunud sõnakestki. Surudes alla soovi talle keelt näidata, möödus Liz püstipäi ning tõukas jõuga rasket välisust. Talle ei kavatsenud keegi appi tulla, kuid ta ei olnud uksehoidja peale pahane. Ta ei peatanud teda – aitäh sellegi eest.
Luksuslik fuajee vapustas Lizi niivõrd, et ta tardus uksel, olles võimetu edasi astuma. Selles suursugususes tundis ta end väikese murjanina, kellel ei ole õigust edasi astuda mööda kohevat vaipa, istuda sametist diivanitele ja vaadata suurte kuldsete raamidega peeglisse. Tütarlaps mõistis ootamatult, et tema ainuke pidulik kleit oli õmmeldud seitse aastat tagasi ja seetõttu on tal ilmselt väga armetu väljanägemine.
Fuajees oli vähe rahvast. Keegi mees võttis administraatori letilt võtmed – restorani kohal asus Phoenixi parim hotell –, teine istus rahulikult tugitoolis ja luges ajalehte. Kaks sügava dekolteega õhtukleidis naist keerutasid peegli ees end vaadates ja tasakesi vesteldes. Liz püüdis kinni mõned mukitud daamide tema poole heidetud imestunud pilgud ja kaotas lõplikult meelekindluse. Oleks pidanud jääma kindlaks Meeletule Roosile. Vähemalt tunneks ta ennast seal inimesena.
“Saan ma teid millegagi aidata?” kuuldus tema kõrva juures kõrge meeshääl.
Liz pööras pead. Tema kõrval seisis tumedas ülikonnas mees. Tema nägu oli ilmetu, kuid hääletooni järgi oli selge, et kõige vähem soovib ta Lizi millegagi abistada. Tütarlaps taganes tahtmatult. Mees jälgis teda ükskõikselt, justkui endamisi arutledes, mida temaga peale hakata, kas tõsta ukse taha või saata kohale.
“Mul o-on s-s-siin k-kohting,” pomises tütarlaps.
“Tõesti või?”
“Ja-jah. Mind kutsuti,” lisas ta uhkelt.
Mehe põlglik naeratus oli nagu piitsahoop.
“Ja kes siis?” uuris mees tapva viisakusega.
Ja siin meenus Lizile, et ta ei tea oma salapärase austaja nimegi.
“Mister John Brown,” prahvatas ta esimese pähetulnud nime. “Aga kes teie õigupoolest olete?”