Читать книгу Kurjad taimed. Sari „Looduse lood“ - Amy Stewart - Страница 16

Sugukond: Euphorbiaceae

Elupaik: soojad pehme talvega maad, rammusa mullaga ja päikeseküllased alad

Levila: Ida-Aafrika, Lääne-Aasia piirkonnad

Rahvapärased nimetused: Palma Christi

Ühel 1978. aasta sügisõhtul kõndis kommunistist ülejooksik ja BBC ajakirjanik Georgi Markov üle Londoni Waterloo silla ja jäi peatuses bussi ootama. Ta tundis reie tagaküljel valusat torget ning nägi ümber pöörates meest, kes tõstis üles oma vihmavarju, pomises vabanduse ja jooksis minema. Järgneva paari päeva jooksul tõusis Markovil palavik, tekkisid kõneraskused ja ta hakkas verd oksendama. Lõpuks läks mees haiglasse, kus suri.

Patoloog avastas, et pea kõik elundid Markovi kehas olid täis verevalumeid. Ta leidis ka väikese torkehaava mehe reiel ning tillukese metallist graanuli jalas. Graanul sisaldas riitsinust, mürgist riitsinuseseemne ekstrakti. Ehkki kuriteos kahtlustati KGB agente, pole kurikuulsa „vihmavarjumõrva” eest seni kellelegi süüdistust esitatud.

Riitsinus on efektne üheaastane või õrn mitmeaastane põõ-sas, millel on sügavalt lõhestunud lehed, torkivad seemnekuprad ja suured tähnilised seemned. Mõned populaarsed dekoratiivsordid uhkustavad punaste varte ja lehtedel leiduvate lillade laikudega. Ühe kasvuhooajaga võib taim kasvada kõrgemaks kui kolm meetrit ning areneda suureks põõsaks, kui talvekülm talle liiga ei tee. Mürgised on ainult riitsinuse seemned. Kolm-neli seemet võivad inimese tappa, ehkki mürgistuse võib ka üle elada kas seetõttu, et seemneid pole piisavalt mälutud, või on organism need kiiresti väljutanud.

Riitsinusõli on olnud populaarne kodune ravim juba sajandeid. (Mürgine riitsinus eemaldatakse tootmisprotsessis.) Lusikatäis õli on mõjus lahtisti. Riitsinus- ehk kastoorõli pakikesi kasutatakse välispidiselt, et leevendada lihasvalu ja põletikku. Lisaks leiab õli kasutamist kosmeetikas ja teistes toodetes.

Ent isegi riitsinusõli pole alati healoomuline: 1920. aastatel oli Mussolini kõrilõikajatel kombeks dissidendid sisse piirata ja seejärel nende kõrist riitsinusõli alla kallata, mis tõi kaasa kohutava kõhulahtisuse. Sherwood Anderson kirjeldas kastoorõliga piinamist järgmiselt: „Oli lõbus vaadata, kuidas mustades särkides fašistid, pudelid puusataskutest välja tolgendamas, ajasid tänavatel metslikult taga kisendavat kommunisti. Siis saadi ta jõulise rünnakuga kätte, õnnetu punane paisati kõnniteele pikali ja suruti talle pudel suule täie ükskõiksusega kogu meie universumi jumalate ja kuradite vastu.”