Читать книгу Eesti intiimne saladus - Andres Raid - Страница 8

Marta sündis 5. aprillil 1684. aastal Ringenis kohaliku pärisorjast talupoja perre, toonase kuulsa parun Roseni valdustes. Marta isa suri katku, vend Karli müüs mõisnik Poola aadlikule, vend Friedrich jäi aga Liivimaale, kus töötas postijaamas Sankt-Peterburgi ja Riia vahelisel postiteel. ÕdeAnna läks mehele vene talupojale Mihkel Joachimile, noorem õde Kristiina läks mehele Kohemu külast pärit Simon Heinrichi nimelisele talumehele. Vanemast õest Jekaterinast sai olude sunnil avalik naine.

Martal vedas, sest juba kaheteistkümneaastaselt anti ta pastorile toateenijaks Marienburgi (praegu Aluksne Lätis). Martat kasutati majapidamises teenijana ja kirjatarkust talle ei õpetatud. Probleemid algasid pastor Glücki (kes muide sai tuntuks piibli tõlkimisega läti keelde) jaoks aga peatselt pärast seda, kui noor ja üsna kenake Marta sai küpseks füüsilise armastuse jaoks. Glück pidi hakkama igavikuliste probleemide kõrval tegelema ka hulga maisemate küsimustega, nagu näiteks – mis asi on liiderlikkus?!

Just enne vene pealetungi Marienburgile anti seitsmeteistkümneaastane Marta mehele ja väljavalituks osutus Johann Kruse nimeline tragun. Juba paar päeva pärast pulmi sõitis tragun Johann oma polguga venelaste vastu sõtta.

25. augustil 1702. aastal vallutas Vene üsnagi verise kuulsusega väejuht feldmarssal Šeremetjev Põhjasõja lahingute käigus Liivimaal rootslaste kindlustuse Marienburgis (Aluksne). Šeremetjev kasutas ära olukorda, kus rootslaste põhijõud suundusid Poola, ja alustas ohjeldamatut laastamistööd. Nii kandis ta 1702. aasta lõpul ise tsaar Peetrile asjade käigust ette: „Saatsin [sõdurid] igale poole põletama ja vangistama, järele pole jäänud midagi, kõik on laostatud ja maha põletatud. Ja võtsid sinu keiserlikud väed vangi mehi, naisi ja lapsi mitu tuhat. Ka tööhobuseid ja kariloomi 20 000 või isegi rohkem... ja mida ei suutnud tõsta, torkasime läbi või raiusime puruks.“