Читать книгу Normaalne joomine - Anne Lill - Страница 4

VESI JA VEE JOOMINE

Miks on õige alustada „Normaalse joomise” raamatut vee tutvustamisega? Esmalt seetõttu, et vesi on toitaine, mida inimene vajab eluea jooksul kokku üle 50 tonni! Võimas kogus! Inimkeha vajab vett iga päev ka teiste toitainetega võrreldes rohkem. Teisalt aga seetõttu, et vee kohta produtseeritakse uskumatult palju libasõnumeid. Suured arvud on ju ka ärilemmikud. Nii tulvabki koskedena „veeinfot”. Üks „teadja” kuulutab, et Veevalaja tähtkujus sündinud pidavat jooma vett kaks korda rohkem kui teised. Teine seletab, et enne kalatoidu söömist tuleb kõvasti vett juua. Kolmas püüab inimestele pähe toppida libasõnumit, käskides neil juua iga päev spetsiaalselt söögi-joogiga saadavale veele lisaks veel vähemalt kümme klaasi vett. Inimesed on uppumas „veeinfomöllu”, aga tegelikult on nad piinavas teadmisjanus! Janus teadmiste järele, kuidas veega, selle vajaliku hulgaga inimorganismi puhul lood tegelikult on? Siinne analüüs aitab kustutada piinava teadmisjanu, sest näitab, kuidas olla normaalne vee tarbija.

Vesi – miks ja kui palju?

Paljud tarbitavad vedelikud väärivad lugupidamist. Vesi on nendest number üks. Esiteks iseenda ülitähtsuse tõttu, sest inimelu on veeta võimatu. Teiseks, vesi on teiste vedelike, nt veri, piim, ülitähtis koostisosa. Kolmandaks, olles inimorganismi jaoks ülivajalik makrotoitaine (vt edaspidi vee biorollide arvukust inimkehas), ei anna puhas vesi kaloreid, erinevalt teistest jookidest.

Veemolekul on väike ja väga lihtne, vaid H2O. Samas on vesi biokeemiliselt toitaine number üks. Inimkeha makromolekulid talitlevad veemolekulidega seostunult, läbiimbunult. See tagab nende õige ülesehituse, paigutuse ja töökindluse. Toiduainete seedimine, kehaainete süntees, biomolekulide lõhustumine, ainevahetuse toimimine, selle lõpp-produktide väljutamine, kehatemperatuuri regulatsioon, ainete transport kehas, meeleelundite talitlus jm pole võimalik vee osaluseta. Näiteks kaitseb vee suur soojusmahtuvus keharakke ülekuumenemise eest, sest vee temperatuuri muutmiseks ühe kraadi võrra tuleb rakendada küllaltki suurt hulka energiat. Vee hea soojusjuhtivus aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada. Ka organismi tasandil on vee üheks ülesandeks termoregulatoorne roll (hoiab kehatemperatuuri 36…37 °C). Higistamisel on mitu ülesannet. Esiteks, säilitada soojuse äraandmisega püsiv kehatemperatuur: ühe milliliitri vee aurumiseks nahapinnalt temperatuuril 30 kraadi kulub 0,5…0,6 kcal soojusenergiat. Teiseks, higistamine osaleb ainevahetuses normaalselt tekkivate jääkainete kehast väljaviimisel. Higi koostises lahkub kehast mitmesuguseid mineraalsooli, uureat ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavad koos rasu lipiididega nahabakterite toimel higile spetsiifilise lõhna, tagades ka naha nõrga happelisuse.

Veepõhised biovedelikud (veri, lümf jt) transpordivad aineid. Juba 6…8% veekaotus kehakaalust põhjustab ringehäireid: ringleva vere hulk väheneb, viskoossus suureneb. Veesisalduse vähenemisel on oma osa vananeva naha kortsude tekkes. Vee kaitserolli näited on hõõrdumise vähendamine (veerikas liigesevõie) ning ärritavate ainete, osakeste ärauhtumine ja lahjendamine (pisarad, sülg). Tajume maitsemolekule ja tunneme lõhnamolekule vees lahustunult, kõrvas muudetakse helivõnked vedelikuvõngeteks, millel põhineb kuulmisaisting. Elu järjepidevus on veest lahutamatu. Veerikkas limakeskkonnas toimub viljastumine ning ka embrüonaalareng toimub vesikeskkonnas. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehaaniliste mõjutuste eest, takistab embrüo veekaotust, väldib kokkukasvamist lootekestadega; vesikeskkonnas toimiv üleslükkejõud vähendab embrüole toimivat raskusjõu mõju. Vee biorolle inimkehas pole võimalik asendada. Ja kõige selle juures on veemolekul tõepoolest vaid väike ja väga lihtne, vaid H2O!

Ülituntu ja asendamatu kipub aga muutuma kultuslikuks. Nii tekkis ka veekultus, sest tegelikult on vesi veeäri veskitele: „Jooge üha rohkem ja rohkem vett!” Võrgutatakse ka omapärase kuju või tooniga pudelitega, sest õrnsinises plastpudelis paistab vesi veelgi ahvatlevam! Meelitatakse villitud veele erinevaid maitseid andes: sidrunimaitselise, lume- ja soodamaitselise jms. Pane tähele: kogu see butafooria ei muuda aga veemolekuli enda kvaliteeti ega sisu inimkeha jaoks karvavõrdki. Võta teadmiseks: inimorganismi ainevahetusele vajalik puhas vesi on maitseta, lõhnata ning värvuseta.