Читать книгу Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks - Annela Laaneots - Страница 6

Sissejuhatus

Оглавление

2014. aasta augustis sain ülembsootskaks ehk seto kuninga Peko asemikuks maale, mis asub 12 000 inimese südames. See maa on osaliselt märgitud ka kaartidele, ent ajaloo traagiliste pöörete tõttu pole ta kunagi saanud olla iseseisev riik. See maa on Setomaa. See asub kahel pool Euroopa Liidu välispiiri: suurem osa praeguse Venemaa territooriumil ja väiksem osa Eesti vabariigis.

Selle maa müütiline kuningas on Peko, kes legendi kohaselt puhkab Petseri kloostri territooriumil kasvava vägeva tamme all liivakoobastes. Igal aastal valib rahvas Seto kuningriigi päeval Pekole maapealse asemiku ehk ülembsootska. Seto rahva laul – seto leelo – on kantud Unesco vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ja see rahvas räägib oma keelt – seto keelt. Setodel on ka oma lipp, vapp, hümn ja raha ning rahva esindusorgan Seto kongress.

Üks selle maa küla – 168 elanikuga Obinitsa – oli 2015. aastal pealinnaks 25 miljonile soomeugrilasele. 2017. aastal said setod hakkama sajandi teoga: läbi suurte tõusude ja languste loodi ühine omavalitsus – Setomaa vald.

See raamat siin pole ürikutel põhinev ajalooline tagasivaade ülembsootska ja tema maa elule. See raamat pole ka õukonnakirjaniku imal ülistuslaul.

Kirjutasin ise – nii ülevatel laineharjadel kui ka oigamapanevas kaotusvalus.

Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks

Подняться наверх