Читать книгу 21 maailmakuulsat kunstnikku - Annus Raud - Страница 4

“Kunst armastab mitme kesisust, seda nii ajaloolisest kui etnograafilisest seisukohast lähtudes,” on öelnud armeenia kunstnik Martiros Sarjan. “Inimkonna arengu dünaamika seisneb mitmetahulisuses. See määrab maailma ja ka ülemaailmse kunsti iseloomu. Kõikide eri rahvustest kunstnike loomingus kajastub rahvuslik eripära, nende stiil, nende ajastu hõng – nad annavad edasi oma rahva mõtteid, lootusi, unistusi ja meeleheidet. Kunstnik elab enamasti kaasmaalaste keskel keset kodumaist loodust. Ma kujutlen igat rahvust kui tohutut puud, mille juured on sügavalt koduses mullas, õite või viljadega kaetud oksad aga kuuluvad kogu maailmale.”

Botticelli, Goya, van Gogh, Monet, Kandinsky, Munch, Rembrandt – need nimed pärinevad eri ajastutest ja esindavad eri stiile. Kuid ometi ühendab neid kõiki – nagu kõiki tõeliselt suuri meistreid – igavene põlemine, loominguline säde, hingestatus, armastus kunsti vastu.

Kunsti ei saa luua, kui selles puudub hing, kui süda on külm. Maalikunsti ei sünni, kui tegija ei suuda vahendada värvide maailma, looduse harmooniat, kui seal ei suudeta kajastada inimeste saatusi. Kunsti luuakse eesmärgiga jäädvustada teosesse elulisi väärtusi, väljendada seda, mis erutab kaasaegseid, aga ka autori loomeprotsessis läbielatud tundeid.

Leonardo da Vinci nimetas maalikunsti vaikivaks poeesiaks. Pilt on sõnatu. Pilt on liikumatu. Kunstnik ei saa näidata, mis on toimunud enne või pärast. Kuid ometi võib lõuendil kõlada terve sümfoonia.

“Kunst ei armasta lobiseda,” kirjutas 19. sajandi prantsuse kunstnik Eugéne Delacroix, “ja ma arvan, et selles ongi üks tema väärtusi… Maalikunst tekitab sootuks isesuguseid emotsioone, mida ei paku ükski teine kunstiliik. See on saavutatav värvide, valguse ja varju oskusliku kasutamisega. Sellega, mida võiks kokkuvõtlikult nimetada ka maalikunsti muusikaliseks küljeks.”

Tõeline kunstnik ei kopeeri kunagi tegelikkust, vaid interpreteerib seda enda sisemaailma kaudu. Selleks kasutab ta mitmesuguseid, olemuselt tinglikke meetodeid. Maalikunsti väljendusvahendiks on värvid. Kunstniku taotlused, valitud teema ja idee tuuakse vaatajani maalikunsti vahenditega. Maalikunst ja värvid – see on emotsioonide väljendamise keskkond, kogu tunnetegamma ja meeleolude edasiandmise vahend. Värv loob kujude karakterid. Värv mõjub vaatajale, tekitades konkreetse suhtumise kujutatusse.

Kuid iga kunstiteose aluseks on ikkagi kunstniku idee, tema sõnum. See dikteerib kompositsiooni ja koloriidi, kujundi ja proportsioonid. Tõeline kunstiteos saab sündida vaid talendi olemasolul.

Käesolev tagasivaade algab renessansiajastuga, mis kujutas endast revolutsiooni maalikunstis: esimest korda lähtuti kunstiteose loomisel loodusest, võeti kasutusele perspektiiv, hakati rõhutama kunstnike loovust ning ilmusid esimesed humanistlikud teooriad. Renessansiajal sündisid ka esimesed kunstnike elulood ja kunstiajalooalased kirjutised.