Читать книгу Meditsiinimeediumi kilpnäärmeravi - Anthony William - Страница 8

Ärkad sel tähtsal päeval vara. Riietud hoolikalt, võtad paar suutäit hommikueineks ning teatad ülemusele, et tuled täna pisut hiljem tööle. Arsti juurde sõites tärkab õhkõrn lootus, et järgmine kord autorooli istudes valitsed oma elu üle juba pisut rohkem.

Ehk saad viimaks ometi teada, miks sa öösiti magada ei saa, miks kehakaal muudkui tõuseb, miks sul on keskendumisraskused, miks su juuksed hõrenevad või miks sa oled pidevalt väsinud. Lõpuks ometi, mõtled, seletatakse, miks mul esineb kuumahooge, miks käed ja jalad alatasa külmetavad, miks küüned on haprad, nahk kuiv, süda peksleb, jalad on rahutud, esineb mäluhäireid, silme ees justkui hõljuks pidevalt miski. Saan teada, millest on tingitud lihasenõrkus, hormoonitaseme kõikumine, peapööritus, kihelus ja tuimus kätes ja jalgades, pinin või undamine kõrvus, suuremad ja väiksemad valud, ärevus ja masendus. Arsti ooteruumis on sul raske keskenduda ajaviiteks kätte võetud ajakirjale, kuna kuulatad pingsalt, millal sinu nime hüütakse.

Viimaks ometi jõuab kätte oodatud hetk. Sind kutsutakse arsti kabinetti ja kästakse istet võtta. Üritad rahulikult hingata. Arst saabub paari minuti pärast, vestlete põgusalt, kuid sõbralikult, ning seejärel teatatakse: „Teil on Hashimoto türeoidiit.“

Tunned hetkeks kergendust, teades, et su haigusel on nimi... kuid nimi ei aita siiski mõista, milles on asi. „Mis see on?“ pärid.

„Analüüside tulemused näitavad, et kilpnäärme antikehade hulk veres on suurenenud. Kuna ka kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) tase on tõusnud ja viimasel läbivaatusel ilmnes, et kilpnääre on suurenenud ning esineb kilpnäärme alatalitluse sümptomeid, viitab kõik sellele, et teie immuunsüsteem on segaduses. Seda nimetatakse autoimmuunreaktsiooniks, mis tähendab, et teie keha ründab kilpnääret, justkui oleks see võõrkeha. Kilpnäärmes tekib põletik ja näärme talitlus halveneb järk-järgult.“

Kergendustunne hajub, kui kujutled omaenda immuunsüsteemi ründamas seda väikest, süütut kaelas asuvat nääret. Soovid peaaegu, et saaksid diagnoosi tagasi lükata samamoodi, nagu saadad tagasi veebipoest tellitud kingad, mis su varbaid hõõruvad. Number ei sobinud, kirjutad tagastamislipikule, ja saadki neist lahti ning võid sobivamaid jalanõusid otsima hakata. Püüad siiski faktidele näkku vaadata. „Miks immuunsüsteem seda teeb?“

„Autoimmuunhaigused on sageli pärilikud ning rolli võivad mängida ka keskkonnategurid, nagu näiteks bakterid, toitumisharjumused või stress.“

„Aga miks keha iseennast ründab? Miks see segadusse satub?“

„Noh,“ sõnab arst kaastundlikult naeratades, „autoimmuunhaiguste täpset põhjust ei teata endiselt, kuid teadus areneb iga päev jõudsalt. Räägime nüüd ravimitest.“

Arsti juurest lahkudes ei tunne sa, et haarasid ohjad taas enda kätte; sulle tundub hoopis, et sind on reedetud. Kuidas su keha ometi võis sind niiviisi alt vedada? Miks sind karistatakse rumala immuunsüsteemiga? Sa ei tea enam, keda või mida usaldada, kuna isegi su enda keha töötab sinu vastu.

Sinu lugu võib olla teistsugune. Võib-olla diagnoositi sul hoopis Gravesi tõbi: autoimmuunhaigus, mis paneb kilpnäärme liiga aktiivselt tööle.

Võib-olla teatati hoopis, et sul on primaarne kilpnäärme alatalitlus, mis tähendab, et kilpnäärmehormoone ei toodeta piisavalt. Seda võis näidata vereproov või sümptomite põhjal pakkuda arst. Ehk on sulle öeldud, et sul on kilpnäärmesõlmed, -tsüstid või koguni -kasvaja. Küsisid arstilt, millest need hädad on tingitud, ning sulle vastati, et asi võib olla enneaegses vananemises. See on karm sõnum, eriti kui oled alles kahe- või kolmekümnendates eluaastates.

Kilpnäärmehaiguse diagnoosiga ei pruugi lugu lõppeda. Saad teada, et Hashimoto türeoidiidile, Gravesi tõvele või kilpnäärme ala- või ületalitlusele lisaks on sul puukborrelioos, reumatoidartriit või fibromüalgia, või hoopis perimenopaus või menopaus. Teised võivad sind naljatades napakaks või hüpohondrikuks kutsuda. See teeb rohkem haiget, kui nad arvata oskavad, kuna tahaksid ju üle kõige terveks saada. Tunned, et keegi ei kuula sind.

Esimest korda arsti juures käies ei pruukinud ükski analüüs ega läbivaatus midagi halba näidata. Käisid seejärel vastuseid otsides tulutult ühe arsti juurest teise juurde. Kaotasid usu arstidesse ja iseendasse. Hakkasid juba arvama, et kujutad sümptomeid ette, kuid harisid siis end ise, uurides uusimat erialakirjandust, ning tegid enda terviseseisundi kohta omad järeldused. Muutsid toitumisharjumusi ning see tõi pisut kergendust, kuid maadled siiski iga päev tervisehäiretega ega tunne end kuigi hästi.

Võib-olla kartsid arsti juurde minna pelgalt väsimuse, ärevuse, keskendumisraskuste ja peapöörituse pärast. Lugesid paari kilpnäärmeteemalist artiklit ja mõtlesid, et ehk ongi just see väike nääre kõige kurja juur.

Äkki vaevavad hoopis mõnda su lähedast alatasa seletamatud sümptomid või tuvastatud kilpnäärmehädad. Näed, kui õnnetuks teeb krooniline haigus, ning soovid, et oskaksid kannatusi leevendada ja taastada sõbra või pereliikme tervise ja elujõu.

Võib-olla oled arst, kelle süda murdub iga päev, nähes patsientide kroonilist valu või halba enesetunnet. Oled kursis autoimmuunhaiguste ja kilpnäärme tervise kohta käivate uusimate teooriatega. Sa tõlgendad sisetundest lähtudes sümptomeid, sa ei pea vereanalüüse ülimaks tõeks, tutvustad patsientidele kõige uuemaid kroonilise haiguse kontrolli all hoidmise vahendeid, näed, et ravimid ei aita, ning ootad kannatamatult murrangulist teadustööd, milles paljastatakse viimaks ometi kõik kilpnäärmega seotud saladused.

Kui su kogemused sarnanevad mõne eespool kirjeldatud stsenaariumiga, tea, et sa pole üksi – miljonid inimesed seisavad silmitsi mõistatuslike sümptomitega, mida meditsiiniringkondades on hakatud seostama kilpnäärmehaigusega. Su haiguslugu on kahtlemata ainulaadne ja isiklik, kuid sa kuulud vaprasse ja väsimatusse väesalka, kes ei lepi vähemaga kui kilpnäärme tervisega seotud ülim tõde.

Rühid edasi eluraskustest hoolimata. Sulle on mitu korda selgitatud, et autoimmuunhaigus tähendab, et keha ründab ennast, ekspertide sõnul on kilpnäärmehaigused pärilikud, teised kahtlevad su kannatustes, kahtled iseendas, kardad, et sul on küljes mingi viga, ning muretsed, et ei pinguta piisavalt, kuid siiski ajab sind liikvele sisemuses näriv tunne, et miski niinimetatud asjatundjate jutus ei klapi.

Miks peaks su keha iseennast ründama? Kui kilpnäärmeprobleemid on pärilikud, miks on need just viimasel ajal eriti laialt levinud? Kuidas saavad kõik füüsilised sümptomid eksisteerida ainult su peas või olla mingisugune universumi kättemaks?

Arvad, et peab ju leiduma veenvamaid ja loogilisemaid seletusi. Tunned seda oma südames.

Sul on õigus.

Süüdlase otsimine

Ära muretse – sind vaevavad sümptomid ja haigused ei tekkinud sinu süül.

Said aru? Kordan seda, kuna sind on ilmselt üritatud hoolega veenda vastupidises. Sind vaevavad sümptomid ja haigused ei tekkinud sinu süül.

Sa ei teinud end haigeks. Sa ei tõmmanud haigust ligi ega pannud seda avalduma. Sa ei kujuta seda endale ette. Sa pole peast segi, laisk, tahtejõuetu ega puudulik. Sa ei tekitanud sümptomeid ise, mõeldes halbu mõtteid või keskendudes pingsalt hirmule. Sul ei ole halvad geenid. Sa ei tee end alateadlikult haigeks, kuna naudid salamisi tähelepanu. Su kannatused pole Jumala või universumi saadetud karistus ega karmavõlg selles või eelmises elus tehtud nurjatuste eest.

Su keha ei vedanud sind alt. Kilpnäärmega seotud sümptomid ja haigused ei viita sellele, et keha on sinu vastu mässu tõstnud. Keha ei reedaks sind iialgi. Su keha toetab sind päeval ja ööl, kuna see armastab sind tingimusteta.

Ka kõige uuemates kilpnäärmega seotud uuringutes eiratakse neid põhitõdesid. Miks? Kuna me elame ühiskonnas, kus alatasa otsitakse süüdlast. Me püüame täita lünki, olenemata sellest, kas oleme leidnud õige vastuse või ei. Universumi saladused on üks asi – kui meil puuduvad aja ja ruumiga seotud vastused, saame harilikult hakkama. Lihtsalt ootame, kuni kõik muutub selgemaks järgmiste põlvkondade vältel. Teisalt, kui tundmatu tegur mõjutab meie igapäevaelu – näiteks valu kujul –, tekitab vastuste puudumine meis harilikult stressi.

Seega täidame lüngad; kui miski läheb nässu, hakkame kohe põhjust otsima. Näiteks, kui mõni tööülesanne täidetakse valesti, tahavad kõik kohe teada, kes on süüdi. Soovi aluseks on õilsad põhimõtted: vastutus ja aruandekohustus. Usume, et mida kiiremini me leiame vastused, seda tõhusamalt kaitseme end samasuguste ebaõnnestumiste eest tulevikus.

Mis saab siis, kui süüdistame valet inimest? Mis juhtub, kui firma juht, püüdes ruttu välja selgitada, miks on tabelis valed andmed, oletab, et sina, tegevjuht, andsid töötajatele vigased juhtnöörid? Mis siis, kui teised ja ka sa ise ei usalda end seepeale aastaid? Kummalisel kombel võivad kõik tunda end paremini, kui osatakse öelda, miks ülesanne nässu läks.

Mis siis, kui see pole õige vastus? Mis siis, kui sina andsid tegelikult korrektsed juhtnöörid ja alluvad oleksid pidanud märkama, et süüdlane oli hoopis arvutiviirus?

Sellised on tänapäeval lood ka kilpnäärmehaigusega. Me ei suuda leppida mõttega, et meditsiinitöötajad ei tea, miks suurt osa rahvastikust vaevab krooniline valu või halb enesetunne. Meditsiiniringkondades tuntakse, et nad on kohustatud selgitusi andma. Kuna vastuseid pole, arendavad teadlased teooriaid – nagu näiteks autoimmuunsus –, mis süüdistavad sinu keha. Need meditsiinilised valearusaamad on krooniliste haigustega seotud suured vead, mida uurime lähemalt selle raamatu teises osas. Nende kavatsused on tegelikult üllad: et sa ei elaks teadmatuses, tahetakse põhjendada, miks sind vaevavad unehäired, pidurdamatu kaalutõus või halvav väsimus.

Häda on selles, et niisugused teooriad sünnivad ja saavad populaarseks sageli väga ruttu ning kui teooriat pidevalt korrutatakse, hakatakse seda ekslikult pidama ümberlükkamatuks faktiks. Seepärast eeldatakse meditsiinilistes uurimustes, et autoimmuunsuse teooria on õige, ja uuritakse mitmesuguseid põhjusi, miks immuunsüsteem ründab kilpnääret. Vastuseid niiviisi ei leita, kuna autoimmuunhaigused ei tähenda seda, et keha ründab iseennast – samuti pole kilpnäärmehaiguse põhjuseks lihtsalt vananemine, geenid, valed mõtted, teatud emotsioonide külge klammerdumine ega põletikku tekitavate toitude söömine.

Kilpnäärmehaiguse diagnoosi on raske kuulda igas vanuses. Terve hulk diagnoose ja nendest tingitud tunne, et midagi on valesti su keha kõige sügavamal tasandil, on koormav. Samuti on raske toime tulla mõistatuslike sümptomitega, teadmata, mis toimub sinu keha ja vaimuga.

Vanemas eas võid tunda, et seletamatu haigus on ebaõiglane tõke su teel. Just siis, kui su kohustuste koorem kahaneb ja saaksid elu nautida, tulevad haigusnähud sind segama.

Kolme-, nelja- või viiekümnendates eluaastates võid kilpnäärmeprobleemi tõttu tunda, et vananed enne õiget aega. Äkitselt tundub, et elu, mida sa hoolega ehitasid – pere ja karjäär –, on lagunemas. Sa kardad, et ei jaksa hoolitseda kõikide eest, kes sinust sõltuvad, ega tule enam toime kohustustega, mille täitmist sinult oodatakse.

Kui oled just saanud täiskasvanuks, võib sümptomite avaldumine tekitada tunde, otsekui oleks sind surma mõistetud. Abielu või karjääri algusaastatel või juba enne pere loomist või tööle asumist tõrjutakse sind äkitselt kõrvale ja oled sunnitud mõtlema, kuidas sa ometi suudad end üleval pidada või suhteid luua ja hoida.

Sul on igal eluetapil juba niigi palju muresid. Sa ei vaja lisakoormat – tunnet, et oled oma haiguses ise süüdi. See pole tõsi. Ära süüdista ennast. Selgitame välja su haiguse tõelised põhjused, et saaksid viimaks ometi paranemisteele asuda.

Kilpnääre viiruse küüsis

Loodetavasti on kahe- või kolmekümne aasta pärast olemas analüüsid ja vastused, mis sulle tõelist kergendust toovad, ent kui maadled haigusega just praegu, ei taha sa ilmselt kaks- või kolmkümmend aastat oodata. Oled juba küllalt kaua oodanud. Oled piisavalt kaua vaevelnud. Oled olnud juba niigi küllalt kannatlik. On aeg relvastada end tõega ja saada teada, mis on sind nii kaua tagasi hoidnud.

Kui sul on diagnoositud Hashimoto türeoidiit, kilpnäärme alatalitlus või mõni muu kilpnäärmehaigus, ei saa sa tõenäoliselt tõhusaimat ravi. Kuna meditsiiniringkondades ei mõisteta täpselt, mis kilpnäärmehaigusi tekitab, ei suudeta ka pakkuda ravimeetodeid, mis häire põhjuse kõrvaldaks.

Isegi kui sulle on tehtud kilpnäärme talitluse hindamise analüüsid ja kõik näidud on olnud normis, võid siiski kannatada kilpnäärme üle- või alatalitluse käes, kuna kilpnäärmeanalüüsid ei ole veel täppisteadus.

Mõned teadlikumad arstid hakkavad tasapisi sellest aru saama. Nad on näinud hulgaliselt kilpnäärme alatalitluse sümptomitega patsiente, kelle puhul ei näita ükski analüüs, et midagi on valesti. Seetõttu on nad jõudnud järeldusele, et kilpnäärmeprobleemide küüsis vaevleb tunduvalt suurem hulk inimesi, kui tavapärane diagnostika näitab. Nemad mõistavad, et kilpnäärmehaigused on võtnud epideemia mõõtmed.

Kahjuks ei piisa praegu ka kõige edumeelsemast kilpnäärmega seotud teabest. See on puudulik ja pealegi suurel määral lausa ekslik. Kuna kilpnäärmehaiguse olemust ei mõisteta endiselt, on ka kõige uuemad kilpnäärme tervise teemalised teosed aegunud juba enne, kui need raamatukaupluse riiulile jõuavad. Asjatundjad, kellega uudistesaadetes konsulteeritakse, räägivad ikka veel teooriatest, mis on ajast maha jäänud.

Soovin, et juba praegu oleksid olemas vastused, mille toel saaksid end terveks ravida! Neid ei ole. Pead seda teadma. Sel juhul ei raiska sa oma kallist aega, uurides erialakirjandust, mis toetub krooniliste haiguste teooriatele, mida tuleks pidada aegunuks. Kui raamatus väidetakse, et Hashimoto türeoidiit ja Gravesi tõbi avalduvad, kuna keha ründab iseennast – just seda kirjutatakse uusimates väljaannetes –, ei tasu seda uskuda. Kilpnäärmeteooriate uurimine on võrreldav antiikesemete ostmisega. Need teooriad on heal juhul pelgalt toredad asjad, mida koguda, sest näitavad, kuidas vanasti mõeldi. Need ei aita sind praegu.

Kuigi mujalt leitav informatsioon peaks inimesi abistama, juhib see nad õigelt teelt kõrvale. Miks? Viimaks ometi on ju sihikule võetud kilpnääre? Põhjusi on kaks: (1) enamik allikaid tegutseb endiselt, juhindudes teooriast, et autoimmuunhaigused tähendavad seda, et keha ründab iseennast – see pole tõsi, nagu peagi näeme, ja (2) mida rohkem tähelepanu kilpnäärmele pööratakse, seda vähem mõeldakse kehale kui tervikule.

Tervikpilt on ülioluline.

Tänapäevaste teooriate loojad näevad ainult peibutist, jahimehe meisterdatud puidust parti, mis on asetatud tiiki, meelitamaks ligi linnuparvi – lihtsaid sihtmärke. Peibutis – eksiarvamus, et kilpnääre on süüdi lugematutes haigustes – juhib tähelepanu kõrvale õigetelt vastustelt. Kui võtame binokli silmade eest ja astume kõrgemale künkale, näeme, et kaugemal on turvaline paik lindude jaoks, kes oskavad seda otsida. Sina saad samamoodi päästa iseenda ja oma lähedased, kui leiad koha, kus elutseb tõde kilpnäärme kohta.

Kas inimeste kilpnäärmeid rünnatakse? Jah. Kas kilpnääre on oluline tervise alustala? Kahtlemata. See on tähtsam, kui arvatakse. Kas kahjustatud kilpnääre on miljonite inimeste haiguste põhjustaja? Ei.

Tähtis tõde, mida eiratakse meditsiiniajakirjades, internetis ja uusimas erialakirjanduses, on see: kilpnäärmeprobleem ei ole inimese haiguse peapõhjus. Probleemne kilpnääre on lihtsalt järjekordne sümptom.

Kilpnäärmehäired on palju suuremad kui see tilluke kaelas asuv nääre. Kilpnäärmeprobleemidega ei saa seletada lugematuid häireid, millega inimene võib maadelda; kilpnääre ei ole otsustav ühenduslüli, mis kõike seletab. Kilpnäärmehaigusega seostatavaid sümptomeid tekitab hoopis agressiivne sissetungija, mis kehas kaost külvab: kilpnäärmeviirus.

Kõigil, kelle kehas elab see levinud viirus, on juba kilpnäärmega probleeme või on need peagi avaldumas. Viirus ründab peale kilpnäärme muidki elundeid. Hetkeks, mil viirus su kilpnäärmesse tungib, on see juba jõudnud kolmandasse staadiumisse ja kahjustanud su tervist ka eelmistes staadiumides, olenemata sellest, kas oled seda tajunud või ei. Viirus tekitab paljusid sümptomeid ja häireid lisaks neile, mida harilikult seostatakse kilpnäärmega. Seega võivad kõik su tervisemured lähtuda ühestainsast allikast. Viirus ei peatu ka kilpnäärmes. See tahab tungida veelgi kaugemale ja segada su närvisüsteemi tööd, tekitades kümneid mõistatuslikke sümptomeid ja kahjustades su tervist veelgi enam.

Nüüd, kui pääsed ligi selles raamatus esitatud kõrgemale tõele, suudad viiruse peatada.

Esimeses osas „Kilpnäärmesaladuste paljastamine“ vaatleme kilpnäärmeviirust lähemalt: kuidas see toimib, mil moel sümptomeid tekitab ja mida peaksid teadma, kui su kilpnääret on uuritud või oled ravimeid võtnud. Teises osas „Suured vead tervenemisteel“ keskendume krooniliste haiguste ja sümptomitega seotud olulisematele väärarusaamadele, mis takistavad paranemist. Kolmandast osast „Kilpnäärme elluäratamine“ leiad nii-öelda tööriistakasti, mis aitab sul terveneda. Räägin sellest, mida peaksid teadma, kui su kilpnääre on osaliselt või täielikult eemaldatud, kuidas peatada viirust, ja näitan, kuidas taastada kilpnäärme ja kogu keha tervist ja elujõudu. Muuhulgas tutvustan spetsiaalset 90-päevast kilpnäärme taastusravi ja annan hulgaliselt kilpnääret toetavate toitude retsepte.

Neljandas osas „Unesaladused“ aitan välja selgitada su unehäirete põhjused, pidevast öisest ärkamisest igahommikuse väsimustunde ja uinumisvõimetuseni. Häiritud und peetakse sageli kilpnäärmeprobleemide sümptomiks, kuid unetuse põhjused on tegelikult palju keerukamad. Uni on meditsiiniringkondades endiselt mõistatuslik nähtus ning kuna see mängib kilpnäärmeviiruse hävitamisel ja tervise hoidmisel olulist rolli, on sellele pühendatud eraldi peatükk. Me kõik oleme ära teeninud rahuliku une ning teades, kuidas unekoodi murda, on see igaühele kättesaadav.

Sina kui uus kilpnäärmeekspert

Sellest raamatust leiad kaua oodatud selged vastused. Need on pärit kõrgemast allikast, mis ütleb, kuidas sa oled praegusesse täbarasse olukorda sattunud, ja näitab, kuidas sellest välja pääseda. Oled juba tervenemisteele asunud. Tõe teadasaamine on esimene suur samm.

Viimase leheküljeni jõudnud, on sinust saanud kilpnäärmeekspert. Sinu teadmised on võimsamad levinud teooriatest. Tead rohkem kui kilpnääret uurivad teadlased. Kes on kilpnäärmeekspert? On see inimene, kes tunneb hästi hüpoteese? Inimene, kes näeb tervikpilti? Peagi mõistad, mis toimub tegelikult su kilpnäärme ja kogu kehaga. Õpid tõele toetudes end tervendama. Sina oledki kilpnäärmeekspert.

See pole sugugi kõik. Teised märkavad su järkjärgulist muutumist ja uurivad, mis on su saladus. Saad teisi tõeni juhatada toidukaupluses, raamatupoes, internetis või sõprade ja pereliikmete seas viibides. Annad oma panuse tervenemisliikumisse. Sinu teadmised aitavad paljusid inimesi – rohkemaid, kui sa eales arvata oskad.

Nüüd aga asume teele.