Читать книгу Meditsiinimeediumi kilpnäärmeravi - Anthony William - Страница 9

Kui sul on probleeme kilpnäärmega, oled ilmselt esitanud endale mitmeid küsimusi: kuidas see juhtus? Miks mina? Miks just nüüd?

Olen kindel, et sul oli muid muresid juba enne sümptomite avaldumist. Elus tuleb ette nii mõndagi: lahkuminekud, reetmised, lähedaste surm, haigete pereliikmete eest hoolitsemine, rahamured, kehavigastused ja palju muud. Olen noorusaegadest saadik jälginud, kuidas inimesed tulevad toime eluraskuste, katsumuste ja kaotustega. Olen näinud kannatusi. Ma tean, kui raske võib olla elu.

Kõigele lisaks tundsid end ühel päeval äkki halvasti. Su energia hakkas hajuma, teksapüksid ei läinud enam hästi jalga, süda hakkas nähtava põhjuseta pekslema ja juuksed salkude kaupa välja langema, tekkisid külmavärinad ja kuumahood, lihased hakkasid valutama, ilmnesid keskendumisraskused või mäluhäired.

Võib-olla pidid loobuma töökohast või jätma kooli pooleli. Võimalik, et sa ei suutnud enam hoolitseda laste eest nii hästi, kui oleksid tahtnud. Sõprussuhted lagunesid ja olid meeleheitel, kui ei suutnud enam täita kohustusi, kuna püüdsid lihtsalt kuidagi elus püsida.

Võisid tunda, et kilpnäärmehaigus lõi välja kõige ebasobivamal hetkel. See tundus lausa julma karistusena. Just siis, kui elu oli eriti keeruline ja tasakaalu oli raske leida, kukkus sulle sülle haigus ning pidid tasakaalu jäädavalt unustama.

Võib-olla tundsid, et sümptomid tabasid sind nagu välk selgest taevast. Kõik sujus päris kenasti, kuni su elu muutus ootamatult igasuguse hoiatuseta. Äkitselt polnud sa enam sina ise.

Mõlemal juhul – kui haigus tundub olevat viimane õlekõrs, mis murrab kaameli selja, ja kui see on nagu auk, kuhu sa ootamatult kukud – aitavad päästikud meil mõista, kuidas asi nii hulluks läks. Päästikud on sündmused, emotsionaalsed kogemused, keskkonnategurid ja muud asjaolud, mis võivad anda kilpnäärmeviirusele kütteainet, mida see vajab aktiivse kasvu staadiumis selleks, et su tervist rikkuda.

Kuidas päästikud toimivad?

Kui inimene nakatub kilpnäärmeviirusega, liigub see vereringest lümfisõlmedesse, siseelunditesse, näiteks maksa, kilpnäärmesse ja lõpuks kesknärvisüsteemi. Protsessi käigus tuleb sageli ette ajutisi seisakuid, mistõttu su tervis aeg-ajalt paranes pisut ja halvenes siis taas. Viirus varjab end su kehas, kogub jõudu ja ootab järgmisse etappi liikumiseks sobivat hetke. Millised tegurid näitavad, et sobiv hetk on tulnud? Päästikud.

Kas mäletad, millal sa esimest korda märkasid, et enesetunne on kehv, või millal seni kontrolli all olnud sümptomid ägenesid? Kas see juhtus ajal, mil sul olid suured rahamured, pärast sünnitust, abielulahutust või muud traumat? Need on vaid mõned tavalisemad päästikud, mis võivad uinuva kilpnäärmeviiruse äratada. Viirus asub rünnakule just nagu talveunest äratatud karu ja tagajärjeks on kilpnäärmeprobleem.

See, et kilpnäärmehaigus tõstab pead just siis, kui oled niigi tasakaalust väljas, pole pelk juhus. See ei tähenda, et meelitasid stressis olles haiguse ise endale kallale – kaugeltki mitte. Sa ei alistanud alateadlikult oma keha negatiivsete mõtetega. Tugevaid tundeid tekitavad kogemused vallandavad füsioloogilisi reaktsioone. Kehas vallandub hormoonide, muu hulgas ülemäärase adrenaliini tulv, mis omakorda toidab viirust. Kogemused ja sündmused annavad ühtlasi viirusele märku, et immuunsüsteem pole nii tugev kui tavaliselt, ning viirus mõistab, et on aeg tegutseda.

Mõnel päästikul puudub seos su emotsionaalse seisundiga. Võib-olla lasid hambaarstil eemaldada korraga mitu hõbeplommi ja su vereringesse sattus elavhõbe, kilpnäärmeviiruse lemmiktoit. Vahest puutusid kokku mõne muu kilpnäärmeviirusele hoogu andva aine, näiteks putukamürkidega, või immuunsüsteemi kurnava teguri, nagu näiteks hallitusega.

Teistes allikates väidetakse, et viirused lihtsalt paljundavad iseennast. See on valeinfo. Olenemata sellest, mida teadlased on siiani avastanud, tõsiasi on see, et viirused vajavad paljunemiseks kütust: hormoone, toksiine või teatud toite, mida sa sööd (uuri 21. peatükki „Levinud valearusaamad ja välditavad vead“).

Üks päästik võib uinuva kilpnäärmeviiruse kahtlemata äratada, ent sageli teevad seda mitu päästikut koos, võib-olla mitme aasta jooksul. Oletame, et su probleemid algasid lapsepõlves, kui said osa vanemate või hooldajate muredest ja stressist. Vanemaks saades võisid sattuda mitmesse keerukasse suhtesse, üle elada autoavarii, maadelda toitumis- või unehäiretega. Niisugused raskused koos mõjusid su kehale halvasti ning kilpnäärmeviirus, mille võisid üles korjata ükskõik millal – imikuna sünnitusmajas, keskkoolis või hiljuti restoranis käies –, kasutas võimalust ja ründas.

Päästikute loetelu

Uuri kilpnäärmeviiruse levinud päästikute nimekirja ja vaata, kas mõni on sulle tuttav. Kas sümptomite avaldumise hetk hakkab tänu uuele vaatenurgale loogilisem tunduma?

Pea meeles, et sa ei pruukinud olla tol ajal paljude päästikute olemasolust teadlikki. Võisid enda teadmata kokku puutuda putukamürkidega. Vahest oli sul toitainevaegus, mida vereanalüüsid ei näidanud, või mängis rolli mõni muu päästik, näiteks vaipade puhastamine su kodus, mida sa ei pidanud kuigi märkimisväärseks sündmuseks.

Päästikutele mõeldes võib pilt minna tasapisi selgemaks. Lõpuks ometi saad vastuse küsimusele, miks haigus sind teatud hetkel tabas. Päästikud on järjestatud esinemissageduse järgi: kõige levinum päästik nimekirja eesotsas ja ebaharilikumad lõpus.

1. Hallitus: pikaajaline kokkupuude hallitusega siseruumides, kus veedad iga päev mitu tundi, näiteks kodus või kontoris, võib kurnata immuunsüsteemi ja anda kilpnäärmeviirusele vabad käed.

2. Elavhõbedat sisaldavad amalgaamist hambaplommid: kui su hambaid on parandatud metallplommidega (neid nimetatakse ka hõbeplommideks), ole nende eemaldamisega ettevaatlik. Elavhõbe, mida need sisaldavad, on plommides enamjaolt stabiilne, ent eemaldamise käigus võib mürgine aine su vereringesse sattuda ja viirust toita. Kui tahad metallplommidest vabaneda, lase need eemaldada ükshaaval.

3. Elavhõbe muul kujul: kuna elavhõbe on kilpnäärmeviiruse üks lemmiktoit, väldi seda igal kujul. Süües sageli mereande, eriti suuri kalu, nagu näiteks tuuni- ja mõõkkala, mis sisaldavad harilikult üsna palju elavhõbedat, võid ajapikku oma immuunsüsteemi rängalt kahjustada ja kilpnäärmeviiruse valla päästa. Elavhõbe kipub ühtlasi edasi kanduma ühelt põlvkonnalt teisele, tekitades mitme põlvkonna vältel tervisehäireid, milles süüdistatakse ekslikult geene. Ole alati valvel – võime tänapäevalgi elavhõbedaga kokku puutuda. Jälgi ümbrust ja pane tähele, mida pakutakse sulle, su lastele ja teistele pereliikmetele.

4. Tsingivaegus: tsingivaegus võib olla pärilik ja süveneda mitme põlvkonna vältel. Kui su kehas on teatud perioodil eriti vähe tsinki, võid olla tavalisest vastuvõtlikum kilpnäärmeviiruse suhtes.

5. B12-vitamiini vaegus: isegi kui vereproov näitab, et vitamiini on su kehas küllaldaselt, ei pruugi see olla kasutatav B12, mis imendub seal, kus vaja. Kesknärvisüsteem, maks või muud siseelundid võivad sellegipoolest vitamiinivaeguses vireleda ning kilpnäärmeviirus hakkab seetõttu jõudsalt paljunema.

6. Putuka- ja taimemürgid, kaasa arvatud DDT: kokkupuude mürkidega, millega pritsitakse murulappe, parke, aedu ja golfiväljakuid, võib kahjustada su keha ja toita kilpnäärmeviirust toksiinidega, mida see armastab. Putuka- ja taimemürgid, eriti DDT, võivad ühtlasi ühelt põlvkonnalt teisele kanduda ja tekitada tervisehäireid, milles sageli taas süüdistatakse geene.

7. Putukamürgid kodus: sipelga- ja prussakamürgid ning muude putukate hävitamiseks mõeldud aerosoolid on samuti mürgised. Toksiinid võivad su siseelunditesse kuhjudes mängida rolli depressiooni kujunemisel ja ühtlasi toita kilpnäärmeviirust.

8. Surm perekonnas: emotsionaalsed traumad võivad nõrgestada immuunsüsteemi ja sundida neerupealisi vallandama negatiivsete emotsioonidega seotud hormoone, mis toidavad viirusi. Lähedase inimese surm on eriti võimas päästik.

9. Murtud süda või reetmine: keeruline abielulahutus, lahkuminek või reetmine nõrgestab samuti immuunsüsteemi ja vallandab hormoonid, mis võivad luua viirusele eriti soodsa keskkonna.

10. Haige lähedase eest hoolitsemine: väga raske on näha lähedast inimest kannatamas ja samas tema eest hoolitseda. Mõnikord tunneme lausa tema valu. See kogemus võib taas nõrgestada immuunsüsteemi ja tugevdada kilpnäärmeviirust.

11. Viirust toitvad retseptiravimid: antibiootikumid ja bensodiasepiinid võivad immuunsüsteemi nõrgestada ja kilpnäärmeviirust toita. Kui kahtlustad, et oled viirusega nakatunud, vestle arstiga ja vaadake koos üle ravimid, mida sa võtad.

12. Ilmaaegu väljakirjutatud ravimid: kui võtad suuri ravimiannuseid, eriti mitut arstimit korraga, võid immuunsüsteemi rängalt kurnata ja seega viirusele ukse avada. Kui mitu erinevat arsti määravad ravimeid, veendu, et nad kõik oleksid kursis kõikide ravimitega, mida sa manustad, ja jälgi hoolikalt, kas annused sobivad sulle või mitte.

13. Hormonaalsed muutused: suured hormonaalsed muutused, mis kaasnevad näiteks murdeea, raseduse ja sünnitusega, võivad pakkuda kilpnäärmeviirusele üht selle lemmikrooga: hormoone. Kui sobivaid hormoone on veres eriti palju, saab viirus kätte arenguks vajaliku kütuse. Hormonaalse muutuse kõrghetkel võib immuunsüsteem ühtlasi nõrgeneda ning see annab taas eelise viirusele. Paljud teismelised ja noored emad haigestuvadki äkitselt just selle päästiku tõttu.

14. Uimastite tarvitamine: toksiine sisaldavad mõnuained võivad nõrgestada su immuunsüsteemi ja toita kilpnäärmeviirust.

15. Rahamured: kui kardad, et võid kaotada eluaseme või töö, sa ei suuda enam arveid tasuda või pead otsima teise töö ootamatute kulude tõttu, võivad negatiivsed emotsioonid sul üle pea kokku lüüa. Hirm ebaõnnestumise ja minapildi kaotamise ees, surmahirm ja häbi võivad nõrgestada su immuunsüsteemi, mis ei suuda seetõttu kaitsta keha kilpnäärmeviiruse eest.

16. Kehavigastused: kehavigastused ja traumad, nagu näiteks pahkluunihestus või jalaluumurd, võivad kurnata keha nii tugevasti, et kilpnäärmeviirus haarab võimalusest kinni, ärkab ja hakkab pahandust külvama. Kui vajad antibiootikume, läheb viirus veelgi rohkem elevile.

17. Professionaalne vaibapuhastus: paljud sünteetilised vaibad sisaldavad toksiine ning vaibapuhastusvahendid on tulvil mürkkemikaale. Vaiba puhastamise ajal seega mürgid kuhjuvad. Iga päev mitu tundi mürgiseid aure sisse hingates muudad oma immuunsüsteemi nõrgaks ning ühtlasi äratad kilpnäärmeviiruse ja toidad seda. Kui oled ülitundlik, võiksid vaibad tubadest eemaldada või hankida looduslikust materjalist, kemikaalidega töötlemata vaibad, looduslikud puhastusvahendid või otsida rohelise vaibapuhastusteenuse pakkuja.

18. Värske värv: värskest värvist paiskuvad õhku mürgised aurud. Kui viibid kaua värskelt värvitud majas või kontoris, kus puudub korralik ventilatsioon, võivad toksiinid nõrgestada su immuunsüsteemi ja päästa valla kilpnäärmeviiruse. Kasuta alati värve, mis ei sisalda üldse või sisaldavad väga vähe lenduvaid orgaanilisi ühendeid, ja ka siis õhuta ruume korralikult.

19. Suvine ujumine: kui sooja ilmaga vohavad järvedes või meres punavetikad, tekib veekogus hapnikupuudus. Niisugune keskkond meeldib bakteritele, kes võivad su immuunsüsteemi nõrgaks teha ja äratada kilpnäärmeviiruse. Kui kavatsed minna ujuma, hoia silmad lahti ja võta vetikahoiatusi tõsiselt.

20. Äravooluveed: vanadelt prügimägedelt ja muudest mürgistest allikatest pärit äravooluvesi võib sisaldada raskmetalle ja muid kahjulikke aineid, mis voolavad lähedal asuvatesse järvedesse, eriti kuumal suvel. Saastatud järvedes ujudes puutud kokku toksiinidega, mis nõrgestavad su immuunsüsteemi ja pärsivad kilpnäärmeviiruse tõrjumise võimet.

21. Unetus: pikaajalised unehäired rikuvad keha tasakaalu ning annavad kilpnäärmeviirusele võimaluse ellu ärgata. (Viirused võivad ühtlasi unehäireid tekitada. Unetuse ja selle seljatamise kohta loe lähemalt neljandast osast „Unesaladused“.)

22. Putukahammustused ja nõelamine: mürgiämbliku hammustuse, mesilase piste, puugihammustuse ja muu taolise korral jääb aeg-ajalt naha sisse pisut mürki või tükk putukast, mis võib tekitada põletikku. Põletik omakorda muudab nõrgaks immuunsüsteemi. Kui su kehas pesitseb kilpnäärmeviirus, võib see haarata võimalusest kinni ja organismis võimust võtta.

Tõde päästikute kohta

Loodan, et nimekirja lugedes läks pilt pisut selgemaks. Kui mõistad oma haiguse põhjust, saad asuda tervenemisteekonnale. Teades, miks haigus sind just sel hetkel tabas, saad ohjad taas enda kätte haarata.

Kui oled käinud mitme arsti juures või lugenud palju kilpnäärme tervise kohta, tead ehk juba, et asjatundjad kahtlustavad, et mõned eespool mainitud tegurid on seotud kilpnäärmehaigustega. Võib-olla oled koguni kuulnud, et mõni kirjeldatud päästikutest on kilpnäärmehaiguste peapõhjus. Pea meeles: need päästikud ei tee sind haigeks. Sümptomeid tekitab kilpnäärmeviirus. Ükski päästik ei ole su haiguse algpõhjus. Päästikud ei veereta süüd sinu kaela. Päästikud ei tähenda seda, et haigestusid oma eluviiside tõttu.

Päästik on lihtsalt päästik. Kordan: päästik on lihtsalt päästik. See annab toitu viirusele, mis on su kehas juba olemas. (Sellest, kui lihtne on viirusega nakatuda, räägin lähemalt järgmises peatükis.) Kilpnäärmeviirus on nagu tuli. Selle päästik on bensiin, mis teeb tulekahju suuremaks ja kuumemaks.

Seetõttu võibki juhtuda, et hallitusega kokku puutuvad pereliikmed, kes elavad, hingavad ja koguni söövad hallitust sisse iga päev, ei haigestu ühtmoodi. Mees võib olla täiesti terve ja tema naine puruhaige, mis tekitab hämmingut nii hallituseekspertides kui ka arstides. Naise kehas on kilpnäärmeviirus juba olemas ja hallitus päästab selle lihtsalt valla. Kuna mehe kehas viirust pole, ei jäägi ta haigeks. Viieliikmeline pere võib samuti iga päev hallitusega kokku puutuda, kuid ainult kolm pereliiget haigestuvad. Kolme inimese kehas on uinunud viirus, mille hallitus äratab. Tagajärjeks ongi tervisehäired. Kõikide pereliikmete haigestumine tähendab, et nad kõik on nakatunud kilpnäärmeviirusega. Mõned hallituseliigid on niivõrd mürgised, et ükski nendega kokku puutunud inimene ei tunne end kuigi hästi. Kui üks või mitu inimest, kes puutusid mürgise hallitusega kokku kodus, tööl, autos või kusagil mujal, on teistest haigemad, tähendab see harilikult seda, et nende kehas tegutseb kilpnäärmeviirus ja hallitus nõrgestas nende immuunsüsteemi, mille viirus kohe ära kasutab.

Kuigi kilpnäärmeviirusest tuleb aeg-ajalt juttu ka kilpnäärmehaigusi puudutavates meditsiinilistes aruteludes, ei nimetata seda uskumatult levinud haigusetekitajat meditsiiniringkondades kilpnäärmeviiruseks. Viirust peetakse endiselt teisejärguliseks teguriks; mitte keegi pole taibanud, et see ründab kilpnääret ja külvab seal kaost. Täheldatud on, et mõne kilpnäärmeprobleemidega inimese puhul näitavad vereanalüüsid ühtlasi, et nende kehas on aktiivne viirus, ning seega on oletatud, et need kaks võivad olla kaudselt seotud. Mõned teoreetikud arvavad pealegi, et viirus päästab valla autoimmuunreaktsioonid. See pole tõsi. Sina oled nüüd tõeliste päästikutega kursis.

Päästikute nimekirjaga tutvumine võib mõnes mõttes mõjuda vabastavalt, kuid ka pisut masendavalt. See on mõistetav. Sa ei saa ju kontrollida seda, kas keegi murrab su südame või petab sind. Su lähedased ei ela igavesti. Sul ei ole võimalik vältida kõiki vigastusi ja õnnetusi. Kas see tähendab, et jääd paratamatult haigeks iga kord, kui mõni neist sündmustest aset leiab?