Читать книгу Head eesti asjad. Leidused ja leiutajad - Arko Olesk - Страница 7

1.3
Nutikad nanotehnoloogilised isekasvatavad taimepotid Click and Grow

Click and Grow on innovaatiline taimekasvatussüsteem, kus taimi saab kasvatada kõrgtehnoloogilistes täisautomaatsetes lillepottides täiesti hooldusvabalt, ilma inimkäte abita. Click and Grow lillepotis kasvavat taime ei pea kastma, väetama ega muul viisil hooldama. Kogu taime kasvatamise võtavad enda peale lillepotis olevad sensorid, protsessor ning spetsiaalne tarkvara. Toote energiatarbimine on minimaalne, innovaatiline taimekasvukeskkond tagab taime juurtele optimaalseimad kasvutingimused, nanotehnoloogial põhinev väetussüsteem ja patenteeritud keskkonnasensorid suudavad taimede eest hoolitseda seninägematu täpsusega. 2010. aastal ettevõtluskonkursi «Ajujaht» võitnud Click and Grow innovaatiline kõrgtehnoloogiline taimekasvatussüsteem saab suurepäraselt hakkama ka kõige keerukamate taimede kasvatamisega. Leiutise müügiargumendina on väidetud, et Click and Grow hoolitseb taime eest kaheteistkümne aedniku teadmiste ja arvutustehnoloogia täpsusega. Nutikad taimepotid, mis said nimeks Herb:ie, võimaldavad kasvatada nii lilli, maitse- kui ka toidutaimi taimekasvatuse suhtes kõige keerukamateski oludes. Seda nii harrastusaednikul toanurgas, sealhulgas kus tahes linnakorteris kui ka suurfarmides, pakkudes võimaluse lihtsalt, hooldusvaevata ja energiakulude jm võrra vägagi odavalt taimi kasvatada.

Mattias Lepp ja nutikas taimekasvatuspott. Foto: Hendrik Osula, Eesti Meedia, Scanpix

«Meie uus toode on samm lähemale sellele, et igaüks saab endale jätkusuutlikult maitsetaimi või koguni toitu kasvatada,» kinnitas Click and Grow väljamõtleja Mattias Lepp oma firma veebilehel.11

Click and Grow esimene isekasvatav lillepott jõudis turule 2011. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. Lillepotis kasvavad taimed seemnetest. Taime kasvatamise võtab enda peale kõrgtehnoloogiline süsteem, mis sisaldab sensoreid, protsessorit ja tarkvara. Kõik, mida tegema peab, on lisada ainult patareid, natuke vett ja lillepott hoolitseb ülejäänu eest. Tavaline päevavalgus on taimele piisav, arvutit lillepotiga ühendada pole vaja ja vett on vaja juurde lisada siis, kui lillepott vilgutab sinist tuld.12

2013. aastaks sai Click and Grow ühisrahastusplatvormi Kickstarter kaudu rahasüsti, mille toel töötati välja täiustatud, nn teise generatsiooni toode – nutikas köögiaed Smart Herb Garden, kus saab kasvatada korraga kuni kolme erinevat taime. Lisatud LED-lamp võimaldas kasvatada taimi ka vähese valguse korral, samas töötas innovaatiliste lillepottide leiutaja koostöös LED-lampide tootjaga välja valgusti, mis oli ohutu ka kõige tundlikumale, sh väikelapse silmale ja mille valgus tundub loomulik.

2015. aastal püüdis Click and Grow üle maailma eri nurkadest tulnute pilke maailmanäitusel EXPO Milanos, kus leiutist said Eestit esitlevas väljapanekus kõrvuti kiikede, isemängiva Estonia klaveri, virtuaalse jalgratta ja paljude muude märgiliste eksponaatidega omasilmsi uudistada ühtekokku mitu miljonit silmapaari.

Click and Grow suurimaks turuks on saanud Ameerika Ühendriigid, kust pärineb kuni pool käibest; vähemal, kuid kaugeltki mitte väikesel määral müüakse nutikaid lillepotte ka Lähis-Idas ja Aasias, samas kui Lääne-Euroopast tuleb nutipoti tootjale alla kümne protsendi kogukasumist. USAs on pälvitud ka mitmete staaride poolehoid. Click and Grow toodete kasutajate ja ühtlasi investorite hulka kuuluvad näiteks maailmakuulsa Dilberti koomiksi autor Scott Adams ja Facebooki üks esimesi insenere Ruchi Sanghvi, üheks investoriks on ka Skype’i looja Jaan Tallinn.

2015. aastal sai eestlaste Click and Grow paarimiljonilise investeeringu idufirmade kiirendilt Y Combinator ja hakkas ookeani taga arendama uut nn superpotti, mis võimaldab kasvatada kuni 60 taime paralleelselt ja võtab koguni 95% vähem vett võrreles traditsioonilise põllumajandusega. «Idee ja tehnoloogia toote taga on sama, mida oleme kasutanud oma väiksemates ja suuremates mudelites,» selgitas ettevõtte asutaja Mattias Lepp. «Farm teeb kindlaks, et taimed saavad täpselt õige koguse vett, valgust, hapnikku ja toitaineid, et kasvada tervelt ja jõudsalt aasta läbi. Võrreldes 2015. aastal välja tulnud suure Smart Farmi mudeliga on oluliseks läbimurdeks hind, suurus ja kasutajasõbralikkus. Oleme suutnud hinda nii alla tuua kui võimalik ilma kvaliteedis kaotamata ja näeme, et vajadus toote järgi on olemas. Inimestel on huvi kasvatada värsket, puhast toitu aasta läbi ja meie farmiga on võimalik süüa omakasvatatud maasikat, basiilikut, tomatit, kapsast ja ka teisi juurvilju vaatamata ilmastikule otse oma köögist. Usume siiralt, et see aitab paremaks muuta seda, kuidas inimesed üle maailma toitu kasvatavad ja tarbivad,» nentis Mattias Lepp huvilistele.13

Järgmise uuendusena välja nuputatud ja tootma asutud taimekasvatuskapp sai eelnenud toodetest oluliselt suurem, sobides eelkõige söögikohtadesse, kus soovitakse klientidele pakkuda võimalikult värskest toorainest sööke, vahendas tehnoloogiaportaal Kiip.ee 2015. aasta hakul. Lisades: «Oma ülesehituselt sarnaneb Smart Farm firma varasemate toodetega. Taimed kasvavad nanotehnoloogial põhineval pinnases; kasvamisele aitavad kaasa LED-valgustid. Nutitelefoni äpi kaudu saab kasutaja taimede kasvamise kiirust vastavalt oma soovile reguleerida. Click and Grow väitel tarbib siseruumides kasutatav taimekasvatuslahendus traditsioonilisest põllumajandusest 95% vähem vett.

Füüsiliselt pakutakse kappi mitmes erinevas valikus, kõige väiksemas kapis saab korraga kasvatada 50 taime, kõige suuremas 250. Kappides saab kasvatada maasikaid, tomateid, basiilikut, tüümiani, melissi, tšillipipart, steviat ja rukolat. Firmal on lähiajal plaanis valikusse lisada teisigi taimi.»14

Tooteid meedias tutvustades rõhutab Lepp tihti Click and Grow toodete säästlikkust. Smart Farmis kasutatav tehnoloogia on näidanud, et taimed kasvavad nutikas tootes kuni 30% kiiremini ning annavad ka paremat ning kvaliteetsemat saaki. Samas ei kasutata taimede kasvatamisel pestitsiide, GMO-seemneid ega ka muid kahjulikke aineid, vahendab ettevõte. «Meie tehnoloogia eripära seisneb selles, et erinevalt enamikust praegu turulolevatest taimekasvu kultiveerivatest tehnoloogiatest, mis vajavad efektiivselt toimimiseks kalleid pumpasid, suure energiakuluga valgusteid, pidevat kalibreerimist ja kõigele lisaks ka keemilisi väetisi, oleme leidnud meetodi, kuidas neid asju vältides saavutada paremaid tulemusi, seejuures energiatarbimist ning hinda madalal hoides,» sõnas Mattias Lepp.15

Click and Grow Smart Farmi lahenduse suurim erinevus võrreldes tavapärase taimekasvatusega peitub tema nano-kasvukeskkonnas Smart Soil. Kui tavalist mulda peab kobestama, sest ta kaotab pikapeale taimekasvu soodustava struktuuri ning selle tulemusena on toitainete, niiskuse ja õhustatuse tase mullas sageli ebaühtlane, siis Smart Soil, mis on loodud polümeerist ja meenutab olemuselt pesukäsna, taastab oma kuju pärast kastmist automaatselt ning tänu poorsususele laseb veel ja õhul vabalt liikuda.

Smart Farmis kasutusel olev tehnoloogia võimaldab lisaks ka igal hetkel saada teavet taime tervist, vajadusi ja kvaliteeti puudutavate näitajate kohta: tehnikas sisalduvad sensorid võimaldavad mõõta ning kalibreerida taime valguse, toitainete ja vee vajadust väga täpselt. «Selle tulemuseks ongi kiiremini kasvavad ja tervislikumad taimed, mida on võimalik kasvatada väga palju odavamalt ning loodust säästvamalt, kui seda praegu tehakse,» lisas Lepp.»16

Koorijuhi haridusega leiutaja

Mattias Lepp (s 7.01.1976) on elupõline tartlane, õppinud Tartu Karlova Gümnaasiumis, Heino Elleri nimelises muusikakoolis ja lõpetanud Georg Otsa nimelise muusikakooli koorijuhtimise erialal. Üle ilma tuntuks saanud leiutise eellugu algas mehe enda sõnul sellest, kui ta aastaid tagasi juhtus lugema NASA Marsi-missiooni raportit, kus muuhulgas oli juttu kavatsustest viia kosmosesse seadmed, mis võimaldavad ilma mulda kasutamata taimi kasvatada. «Neid pilte vaadates tekis huvi ning esimesed seadmed tegingi NASA jooniste järgi. See polnud väga raske ja lõpuks kasvasid mul keset talve toas tomatid,» jutustab koorijuhi haridusega leiutaja. Sattunud lugema artiklit sellest, kuidas igal aastal visatakse üle maailma ära 30 miljardi euro eest toataimi, sest inimesed ei oska neid kasvatada, jõudiski mõtteni, et «kui see on nii suur probleem, siis võiks sellega tõsisemalt tegeleda.»17 Ja läks oma ideega 2010. aastal innovaatiliste äriideede konkursina korraldatud telesaatesse «Ajujaht». Tema Click and Grow valiti konkursi võitjaks.

Mattias Lepa ja tema abikaasa Helen Rägo ühine firma tegutseb Tartus, aga haare on globaalne – nende tooteid müüakse sellises ülemaailmses hiigelketis nagu Virgin Megastore, maailma suurimas kaubanduskeskuses Dubai Mall jm.

Tulevikuplaanidest on Mattias Lepp avaldanud, et sihiks on liikuda «väga selgelt toidu tootmise poole. Meie visioon on see, et 5–10 aasta pärast on Click and Grow kui linnas toidukasvatamise tehnoloogiat arendav ettevõte maailmas number üks. Sellesama tehnoloogiaga läheme ka meditsiinivaldkonda ja kasvatame näiteks ravimitööstusele sobivaid taimi.»18

Lisades missioonina: «Olen püüdnud leida lahendust maailmas valitsevale toiduprobleemile ning täna saan öelda, et meil valmis esimese seadme prototüübid, mis võimaldavad kasvatada toitu seal, kus sellest kõige enam puudus on. Nüüd mõtleme vähemalt miljardile inimesele, kelle elu meie välja arendatud tehnoloogia parandada saaks.

Ja motona: ära hooli sellest, milline maailm teiste arvates peaks välja nägema. Tee seda, mis on vajalik, et maailm näeks välja selline, nagu sina tahad!»19

11 www.clickandgrow.com

12 Samas.

13 Ärileht, «Click & Grow hakkab ookeani taga arendama superpotti», 16.07.2015, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/clickgrow-hakkab-ookeani-taga-arendama-superpotti?id=71924199

14 Ronald Liive, «Edukas Eesti idufirma esitleb uudset nutikat taimekasvatuskappi», 23.04.2015, http://www.kiip.ee/edukas-eesti-idufirma-esitleb-uudset-nutikat-taimekasvatuskappi/

15 Õhtuleht.ee, «Click & Grow tehnoloogia võimaldab suuremahulist taime­kasvatust muuta oluliselt säästvamaks», 26.04.2015, www.ohtuleht.ee/674706/click-grow-tehnoloogia-voimaldab-suuremahulist-taimekasvatust-muutaoluliselt-saastvamaks

16 Samas.

17 Jaan Olmaru, «Mattias Lepp – nutika lillepoti ristiisa», Tartu Postimees, 31.03.2014.

18 Samas.

19 Entrum.ee, «Mattias Lepp: «Tõeline õnn peitub protsessis!»», www.entrum.ee/mattias-lepp