Читать книгу Kauka jumal - August Kitzberg - Страница 8

(Anu ja Leena hakkavad kangaid kastma, Märt kõnnib lähemale.)

MÄRT. Kas sa kirikusse ei lähegi, Anu?

ANU. Nüüd veel? Teised hakkavad juba tagasi tulema.

MÄRT. Või muidu külla?

ANU. Ei lähe mina kuhugi!

MÄRT. Mis sa’s kodus konutad? Ilus pühabane päev...

ANU. Ei või ära minna.

MÄRT. Noo? Mispärast siis mitte?

ANU. Ma pean ju perenaise järele valvama!

LEENA (näitab ühtelugu Anule silmade ja kätega, et see peaks vaikima; Anu ei kuula).

MÄRT. Soo? Mis sa’s perenaise järele pead valvama?

ANU. Et ära ei varastata.

MÄRT. Kes teda siis varastada tahab?

ANU. Või mina tean. Võib-olla peremees ise. Sel on seesugused silmad.

MÄRT. Soo? Või niisugune amet on sul täna? Ise hakkasid selle peale või käskis keegi?

ANU. Vana Anu ei tee midagi, kui ei käsita.

MÄRT. Kes see käskis?

ANU. Või peremees ei tea, kes majas tüdrukute käskija on! (Võtab tühjad panged selga, ära.)

MÄRT (Leenale otsa vaadates). Teie tellisite siis endale — hoidja?

LEENA (naerdes). Võib-olla ka.

MÄRT. Keda te siis ei usalda, iseennast või mind?

LEENA (nagu enne). Päris hästi mitte ühte ega teist.

ANU (tagasi tulles). Minge külalistele vastu! Mogri Märt seob hobust aia külge! (Ära.)

LEENA (tahab ära joosta).

MÄRT (Leenale vastu astudes, kirglikult). Leeni! Et sa tead! Mitte keegi ei päästa sind minu käest. Mitte keegi! Ehk mina ei ole Räätsa Märt! (Leenale silma vaadates, südamlikult.) Mina — armastan sind, Leeni! (Pöörab värava poole minema.)

LEENA (silmad löövad särama, aga ainult silmapilguks; kahte kätt kokku pannes, kurvalt). Oh jumal, jumal! Mis sest küll peab saama! (Kogub ennast silmapilgu, siis ka Märdile järele.)